Õigem oleks inglise keeles!

Aga "Kristiine Open"?

pole suuteline tõsiseks järelemõtlemiseks. Sealhulgas ka keeleasjades.

Miks on eesti rahvas valmis loobuma oma keelest? Olukord on tuhat korda hullem kui kunagisel kadakluse vohamise või räige venestuse aegadel. Millal hakatakse olukorrast aru saama?

Kas eesti rahvas on mõistetud ingliskeelestuma - samamoodi, kui Venemaal elavad väikesed soomeugrilaste grupeeringud ehk rahvad on venekeelestunud? Nende rahvaste oma keel on taandatud n-ö köögikeeleks.

Ingliskeelsetele õppekavadele sisseastujat huvitab IT - teatakse Tartu Ülikoolist. Vastuvõtt ingliskeelsetele õppekavadele on poole peal. 11. märtsi seisuga on Tartu ülikooli 19 ingliskeelsele õppekavale esitatud 828 avaldust, sh 20 eesti üliõpilaskandidaatide poolt. 15. märtsil lõppeb vastuvõtt loodus- ja täppisteaduste valdkonna ingliskeelsetele magistriõppekavadele. Kõikidele teistele ingliskeelsetele õppekavadele saab kandideerida 15. aprillini 2016. Seni on kohalikud ja välisüliõpilaskandidaadid näidanud üles suuremat huvi IT-valdkonna õpingute vastu: kõige enam on avaldusi esitatud informaatika ja tarkvaratehnika õppekavadele.

Huvitav on see, et kuigi mõned eestlased lausa marutavad mõnede teiste eestlaste venemõjulise häälduse puhul, lausa sulavad vaimustusest, kui kuulevad ameerikalikkusi.

Kas tõesti jääbki igavikuks kestma: matsid jäävad matsideks...

Haridus- ja Teadusministeerium koos SA-ga Innove avalikustas Eesti, Läti, Leedu, Soome, Iirimaa ja Kanada riigikeeleõppe korraldust võrdleva uuringu. Ministeeriumi tellimusel valminud ja Tartu Ülikooli uurimisrühma poolt läbi viidud uuring vaatles riigikeele õpetamise kogemust põhikooli tasandil kuues riigis, kus on olulisel kohal ametliku riigikeele uurimine, õpetamine, staatuse ja mainega tegelemine. Uuringus tuli esile juba varem kinnitust leidnud tõsiasi, et häid tulemusi riigikeele kiiremal omandamisel annab mängulises vormis õpe keelekeskkonnas. Uuringus ilmnes samuti, et kõikides vaadeldud koolides on õpilased ja koolide juhtkond riigikeele õppe korraldusega rahul või väga rahul, kuid põhikooli lõpuks alati ainekavas nõutud tasemeni ei jõuta.

Kui raha kõige selle tühjatallamise peale on palju kulutatud (nagu tegelikult ongi!), siis on tegemist suursaavutusega. See on siililegi selge... Ikka samade arusaamade järgi, et kümnete ja sadade miljonite tuuldeloopimine või korstnassekirjutamine (vt nt EE) on hiilgav majandamine.

Siit edasi arutades: paneme koolid kinni või moodustamine ülisuured kombinaatkoolid - nii saavutame enneolematuid saavutusi haridusvallas.

Emakeelepäev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.

http://opleht.ee/30057-keel-ja-linn/
Kaarel Tarand: Eesti keele kodu on linnas, tema käekäik sõltub linnaeestlusest.

http://stolitsa.ee/124395
Saksamaal räägi saksa, mitte aga inglise keelt.

Haridus- ja Teadusministeerium kutsub kõiki Eesti inimesi üles tähistama esmaspäeval, 14. märtsil emakeelepäeva (kas see tõepoolest on kõigi eestimaalaste, s.t Eestis elavate inimeste emakeelepäev?)ning võtma ka osa e-etteütlusest Vikerraadio vahendusel.

Ministeeriumis tähistatakse emakeelepäeva ühise etteütluse kirjutamisega (tööajast?). Etteütluse järel jagatakse muljeid, süüakse kringlit ja muheletakse võimalike apsakate üle. (Kas need apsakad, mis ministeeriumiametnikel juhtuvad, antakse andeks õppuritele kontroll- ja eksamitöödes?)

Ministeerium kutsub üles kõiki Eesti inimesi etteütlustest osa võtma. Loodame, et tööandjad ja koolid leiavad ka kiirel argipäeval need minutid, et tunda eesti keele üle üheskoos rõõmu. (Väga ilus ja üllas mõte! Iseasi, kuidas võõrkeelestatavas Eestis suhtutakse eesti keelesse. Mõnelpool juba kirjutatakse "Eesti keel"! Tuleks mõelda, kuidas tagada Eestis keelte rahumeelne kooseksisteeriumine.)

Emakeelepäev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. (Võib-olla seisame paratamatuse ees, et seda üllaloomulist tähtpäeva peaksime hoopiski nimetama "eesti keele päevaks", sest kuuldavasti mõned (kogunisti ka eestlased) ärrituvad nimetuse puhul - "emakeelepäev".)

Võib-olla tuleb hakata seda päeva kunagi (igatahes juba vargsi!) pidama "eesti keele mälestuspäevaks" ja pidama seda nõnda nagu nõukaajal peeti jõule?

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/contra-proovige-emakeelepaeva-puhul-kasutada-vaid-eesti-sonu-n164672

http://www.rajaleidja.ee/inglise-keel-vallutab-eesti-ulikoolid/
Eesti majanduseliit näeb Eesti teise riigikeelena just inglise keelt, kuigi ÜRO on soovitanud vene keelt.
http://www.postimees.ee/1710571/uro-eriraportoor-soovitas-ka-vene-keelt-riigikeeleks

Emakeele ausammas asub Kadrinas, Lääne-Virumaal (täpsemalt Kadrina Keskkooli kõrval).
Monument sündis ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel ja annetustest kogutud rahade toel. Aabitsakuke stiliseeritud pead kujutaval rahnul on kiri "SÕNA SEOB".
21. mail 1994 toimus ausamba pidulik avamine, kus avasõna lausus Mikk Mikiver.
Ausammas on ühtlasi pühendatud ka kolmele Kadrina saksa rahvusest pastorile. Just Rainer Brockmann, Joachim Gottlieb Schwabe ja Heinrich Stahl panid aluse eesti kirjakeelele.
Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku "Anführung zu der Estnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde", 1637). Nii võib öelda, et ta rajas vana kirjakeele, ühtlustades kõik siis ringi liikuvad käsikirjad. Tema tegevus mõjutas kogu XVII-XVIII sajandi eesti kirjasõna.
Joachim Gottlieb Schwabe 18. sajandi lõpus kirjutataud luuletused võivad olla üldse esimesed eestikeelsed luuletused.
Rainer Brockmann kirjutas omakorda esimesed eestikeelsed ilmalikud kunstiküpsed luuletused.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/euroopa-noukogu-eestile-lopetage-keeleseaduse-alusel-trahvimine-pange-vihakonele-piir?id=72761817

16. märtsil toimub Petseri Keeltegümnaasiumis eesti keele päev, mida on koolis tähistatud alates 2002. aastast ehk ajast, mil Haridus- ja Teadusministeerium lähetas sinna eesti keele ja kultuuri õpetaja.

Keeltepäeval esinevad eesti kirjanike ja luuletajate loominguga kooli õpilased, eesti käsitööd ja rahvusmustreid tutvustavad professor Anu Raud ning Eesti Rahva Muuseumi töötajad Virve Tuubel ja Reet Mark. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tervitavad osalejaid keeleosakonna juhataja Piret Kärtner ja nõunik Andero Adamson.

Eesti keele päeva tähistamisest koolis on saanud traditsioon, sest Petseris elab palju Eesti juurtega inimesi. Keeltegümnaasiumi kõik 157 õpilast õpivad eesti keelt vähemalt ühes tunnis nädalas. Mitmed kooli õpilased on osalenud Eestis korraldatavates suvistes eesti keele ja meele laagrites.

Eesti riik toetab Petseris toimuvat eesti keele õpetust rahvuskaaslaste programmi kaudu, saates koolile eestikeelseid õppematerjale ning toetades õpilaste ekskursioone Eestisse. Osad kooli vilistlased on rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi toel asunud õppima Eesti kõrgkoolidesse ja kutseõppeasutustesse.

Petseri kool asutati 1913. aastal ja see oli kuni 2004/2005. õppeaastani ainus üldhariduslik keskkool Venemaal, kus õpetati kõiki õppeaineid eesti keeles. Alates 2002. aastast töötab koolis Eesti riigi poolt lähetatud eesti keele ja kultuuri õpetajana Vally Tamm.

http://virumaateataja.postimees.ee/3625121/vallo-kepp-koneles-keelest-ja-arbujatest

http://politikus.ru/events/72659-na-ukraine-hotyat-zapretit-russkiy-yazyk-v-obschestvennyh-mestah.html

Ukrainas tahetakse keelata vene keeles rääkimine avalikes kohtades.