Nädala juubilar FERENC LEHÁR 145

Ferenc Lehári sünnilinn, väike Komarom Ungari kuningriigis, mis täna kuulub Komarno-nimelisena Slovakkia piiresse, aga asus 30. aprillil 1870 alles Austria-Ungari valdustes.

Ferenci isa Franz Lehár oli sõjaväeorkestri dirigent, seega musikaalsus oli tulevasel kuulsal heliloojal juba geenides. Ferenc rääkis lapsena vaid ungari keeles, hiljem polnud tal suhtlemisraskusi mõneski riigis.

Praha konservatooriumis õppis noor Lehár viiulit, kuid Antonín Dvořáki soovitusel hakkas üha rohkem ise muusikat kirjutama. Isa ja viiulipedagoog mõjutasid Ferenc Lehárit konservatoorium siiski viiuldajana lõpetada. Mõned kompositsioonitunnid andis Lehárile tuntud helilooja Zdeněk Fibich, kes tegelikult kirjutas palju rohkem muusikat, kui vaid legendaarse „Poeemi“. Ferenc Lehár töötas pärast stuudiumi aastaid Austria-Ungari sõjaväeorkestrites; ta alustas oma isa kõrval, hiljem jätkas juba iseseisvalt mitmete linnade orkestrites.

Tagasi Austriasse jõudis Lehár koos oma esimese opereti „Kukuška“ lavaletulekuga Viini Rahvaooperis aastal 1896. Lavastusel polnud erilist edu ja Lehár jätkas militaarmuusikuna Ungaris, peagi aga ka Viinis. Lõplik pööre teatri suunas toimus operetiga „Viini naised“, mis esietendus kuulsas pealinnateatris Theater an der Wien.

Muide, paljude asjatundjate arvates on „Viini naised“ tegelikult ooper. Kompromissiks võiks öelda, et kõik klassikalised operetid nõuavad lauljailt ooperihäält; laval vaid sosistada ja kähiseda pole neis võimalik. Näiteks „Estonias“ laulis Lehári aariaid Georg Ots. Üldise arvamuse kohaselt kirjutas Ferenc Lehár siiski ühe päris ooperi, suhteliselt vähe tuntud „Giuditta“, mis esietendus aastal 1934.

Loomulikult teatakse Lehári ennekõike operettide autorina. Aga peale selle kirjutas ta kaks viiulikontserti, sümfoonilisi poeeme, sonaate mitmele pillile ja loomulikult ka marsse oma orkestrite jaoks.

Lehár on ka paljude valsside autor. Neist küllap kõige kuulsam on „Kuld ja hõbe“, mille tellis ühe oma balli jaoks toona Viinis üldtuntud printsess Pauline von Metternich, suur Richard Wagneri ja Bedřich Smetana loomingu austaja ning propageerija.

Tuntuim Lehári operett on „Lõbus lesk“, mille esietendus toimus Viinis 1905. aasta eelviimasel päeval. Peagi lavastati see ka Londonis ning autor kirjutas inglaste jaoks paar uut numbrit. Erakordne menu oli sel operetil Argentiinas – juhtus nii, et „Lõbusat leske“ mängiti ühel ja samal hooajal viies Buenos Airese teatris!

Lehári operettides laulis sageli toona ülimenukas tenor Richard Tauber, kelle häälevõimeid pidas helilooja oma uusi teoseid kirjutades silmas. Tauber mängis ja laulis ka aastal 1930 kinodesse jõudnud muusikafilmis „Naeratuste maa“. Muide, filmis ilmub korraks ekraanile ka helilooja ise. Enne sõda saavutas Ferenc Lehár sellise kuulsuse, et otsustas asutada oma isikliku noodifirma „Glocken Verlag“ tagamaks täielikku voli oma loomingu avaldamisel.

Ferenc Leháril tekkisid paratamatult probleemid natsi-Saksamaal. Ta libretistid olid sageli juudid, üks neist – Fritz Löhner-Beda viidi koonduslaagrisse, kus ta hiljem tapeti. Ka Lehári naine oli juudiverd, ning sellest Hitleri verekoertele piisas. Vähemasti üks kord olevat Sophiet, kelle neiupõlvenimi oli Paschkis, tahetud arreteerida. Õnneks meeldisid füürerile Lehári operetid, ning maestro naine kuulutati abielusidemete kaudu nn au-aarialaseks.

Kuna paljud natsid olid heitliku, kuid samas fanaatilise hingeeluga, anti Lehárile riigi poolt mõnigi autasu, üks neist oli Goethe medal. Lehári heliteoseid esitati ka okupeeritud Pariisis. Seetõttu oli operetimaestrol võimatu pöörduda pärast sõda Ungarisse, kus toona olid võimul juba fanaatilised kommunistid, kelle peaideoloog oli parteijuht Mátyás Rákosi.

Ferenc Lehár suri oktoobris 1948 Salzburgi lähedal. Viinis võib kohata maestro monumenti ning jalutada Lehári tänaval. Kuid peamine on maestro menukas looming. Võib üsna kindel olla, et mõneski meie planeedi teatris avaneb tänasel õhtul eesriie ning algab „Krahv Luxemburg“, „Mustlasarmastus“ või „Eva“.

Kõige suurem šanss on loomulikult „Lõbusal lesel“. Kõlab avamäng, ning kuulajaid haarab Ferenc Lehári muusika, milles on energiat ja elegantsi, kindlasti romantikat, ennekõike aga kauneid meloodiaid, mida ajast aega kuulata.

ENN EESMAA

Jaga |