Tuntud inimesed tagasivaatepeeglis III osa

Kuigi Arnold Seppo oli Mati Nuudest põlvkonna võrra vanem, oli neil elukäigus ka mõndagi sarnast. Arnold oli sündinud Nõukogude Venemaa piiridesse jäänud eesti külas ja tulnud Eestisse alles pärast viimast suurt sõda.  Ta oli pidanud üle elama isa ja venna hukkamise ning kodutalu hävitamise stalinliku terrori ajal.  Mati oli aga pidanud veetma suure osa oma lapsepõlvest ja noorukieast koos emaga Siberis asumisel. Samas andis see kõik  neile suure soovi  hilisemas elus midagi olulist ära teha.

Mati Nuude saavutused tõstesportlasena ei küündinud küll maailmarekordite tasemele, kuid Eestis oli ta tõsine tegija. Sellest suurema tuntuse võitis ta aga lauljana  nii meil kui ka nendes paikades  üle "suure kodumaa", kus ta ansambliga "Apelsin" esinemas käis. Keegi ei oska ennustada,  kui kauaks jäävad tema lauldud laulud veel raadio soovisaates kuulajate lemmikuks.

Doktor Arnold Seppo kuulsus hakkas kasvama hetkest, mil ta katse-eksituse-meetodil leiutas  põletushaavu raviva imerohu – Seppo salvi. Sellele järgnes  uudse ja efektiivse meetodi väljatöötamine luupõletike raviks ning kõige kroonina kipslahast asendavate  unikaalsete aparaatide konstrueerimine luumurdude tervendamiseks. Need innovaatilised saavutused tegid Eesti NSV kirurgi kuulsaks  kogu Nõukogude Liidus ja isegi naaberriikides. Hilja Seppo kirjeldab seda, kuidas bürokraadist ametnikud ja kadedad kolleegid  tihtipeale Arnoldit tema töös takistada püüdsid, kuid  mees läks oma tõe nimel kasvõi läbi halli kivi.

Kõnealuste raamatute autorid kirjeldavad lihtsalt ja loomulikult oma tutvumist tulevase abikaasaga, abielus ette tulnud  rõõme ja konflikte. Sellest jääb mulje, et mõlemad mehed armastasid oma naist, kuigi  tegid talle ka valu – üks oma raske iseloomu ja teine iseloomu nõrkuse tõttu. Mati Nuude hukutas, nii nagu paljusid loomeinimesi enne teda, alkohol.  Seppode elu karid olid seotud Arnoldi iseloomu ja jäägitu pühendumisega tööle, mistõttu tal abikaasale alati piisavalt tähelepanu ei jagunud.  Sellele vaatamata toetasid naised oma mehi nii palju kui suutsid ja jäid nende kõrvale kuni lõpuni.

Meie filmistaarid

Eesti mängufilm pole küll kuigi sageli  laiemat tähelepanu äratanud, kuid  sellele vaatamata on ka meil oma staarid, keda aeg-ajalt meenutatakse ja rambivalgusse tuuakse. Naisnäitlejaist on  selle  tiitli välja teeninud eelkõige Eve Kivi ja  Ada Lundver. Seetõttu pole midagi üllatavat selles, et just need persoonid oma mälestused  peaaegu üheaegselt raamatukaante vahel  rahva ette tõid.  Sarnasust rõhutab seegi, et mõlema raamatu kaasautoriks on Lea Arme.

Eve Kivi raamatus  "Ma olen elanud" on  kirjeldatud Eve kujunemist näitlejaks Eesti Draamateatri õppestuudios  ja antud  piisavalt  hea ülevaade tema muljetavaldavast karjäärist paljude toonaste Nõukogude filmistuudiote  filmides. Et selle elukutse esindajaid saadab kõikjal  fotograafide ekraaniteostes, siis on raamatusse lisatud külluslik valik efektseid  pilte. Meeles on peetud ka sensatsioonimaiaid lugejaid,  kelle jaoks peatükis  "...ja armastus elus " avalikustab kangelanna oma lähedase suhte  laulja ja poliitiku  Dean Reediga, mis kestis pea 15 aastat. Sellega seoses on kahju, et  autorid ei ole pidanud  vajalikuks  lugejat mõne lausega teavitada, kes oli  maailma avalikkuse jaoks Dean Reed, kuigi osa tänaseid lugejaid seda veel mäletab. Raamatus on enim juttu Eve Kivi reisidest Mehhikosse, Ladina-Ameerika riikidesse ja Aafrikasse. Sellega seonduvad ka  suhted mõnede tõmmude lõunamaa meestega, keda  blondiinid teatavasti  ligi tõmbavad nagu liimipaber kärbseid. Selle taustal on üllatav, et peategelane  pühendab raamatus ainult paar lauset ja ühe foto oma seaduslikule abikaasale ja poja isale Ants Antsonile.

Ada Lundveri filminäitlejakarjäär  oli enam seotud  Eestiga ja seetõttu on ka tema raamat "Ada Lundver sõnas ja pildis" tunduvalt  Eesti-kesksem. Paralleelselt filmides mängimisega töötas ta  Eesti Riiklikus Filharmoonias,  kus esines estraadikavades ja  konferansjeena  muusikakollektiivide kontsertidel. Seetõttu tuli tal nii nagu Mati Nuudel ja paljudel teistel Eesti  popartistidel tiirutada mööda N. Liidu  erinevaid paiku. Ilmselgelt ei lasknud just seotus põhitööga tal vastu võtta nii mõndagi  filmirolli, mida talle pakuti isegi piiride tagant.

Ada Lundveri  jutustamisstiil on heatahtlik. Kõike elus ja filmimistel toimunut  vaatab ta läbi muheda huumori prisma. Nii  kirjeldab ta  näiteks  seda, et  filmi "Mis juhtus Andres Lapeteusega " võtetel valmistasid talle tõsiseid raskusi lembestseenid  Einari Koppeliga. Seda  nii enese kogenematuse kui ka partneri  suhtes sümpaatia puudumise tõttu. Erinevalt  Evest, kes oma abielu üksikasjad enese teada jätab,  räägib Ada  küllalt avameelselt  12  aastat kestnud abielust Mikk Mikiveriga.  Ka selle varjukülgi ja lagunemise põhjusi ei  aja ta ainult  abikaasa süüks ning võtab kõike seda kui paratamatust, mida tuleb taluda nii mõnelgi tuntud  inimese kõrval elaval  naisel. Kõige sümpaatsem  on aga see, et ta ei süüdista milleski Miku viimast abikaasat Carmen Mikiveri, kinnitades, et nad saavad omavahel hästi läbi.

...jätkub, vt ka 3. ja  10. augusti 2011 Kesknädal

ENDEL RIHVK

kolumnist

ENDEL RIHVK

kolumnist

ENDEL RIHVK

kolumnist

ENDEL RIHVK

kolumnist

ENDEL RIHVK

kolumnist

Jaga |