Nädal Riigikogus 24.-27. jaanuar

02. veebruar 2005


Huvitav, et mida kaugemale Liina Tõnisson minust kolib siin pingiridade arvestuses, seda rohkem meie mõtted hakkavad kokku langema.
Tõnis Lukas

Eldar Efendijev
küsis haridus- ja teadusministrilt Toivo Maimetsalt, miks minister Postimehes väidab, et Eestis on liiga palju õpetajaid ja lähiaastatel jääb tuhandeid pedagooge töötuks? Ka ähvardab Maimets õpetajate koolitustellimust vähendada ning alustada praeguste õpetajate ümberõpetamist, kes on ometi niigi kõrgesti haritud. Õpetajate Lehe kuulutuste veerud, kus otsitakse õpetajaid vabadele kohtadele, on aasta ringi tihkelt täis. Samas puudub õpetajate statistika aastatest 2001–2004 üleüldse.
Efendijev jt keskerakondlased, kes arupärimisele alla kirjutasid, tahtsid teada, millisel andmestikul ministri väited ja foobiad põhinevad. Muuhulgas pärisid keskpoliitikud ka seda, kui kaugel on ettevalmistus õpetajate kaadri praktiliseks koolituseks venekeelsetele koolidele aastaks 2007, kuhu on kavandatud eesti keelele üleminek 60% õppekava mahu ulatuses? Ühtlasi oleks põnev teada, missugust ümberõpet tuhandetele pedagoogidele planeeritakse ja mis elualadele nad võiksid ümber kvalifitseeruda?
Pärast ministri nii karmi avaldust ei tahaks küll õpetaja nahas olla. Näis, mida haridus-teadusministeeriumi ametnikud ministrile vastuseks valmis kirjutavad. Vaevalt et seda laadi signaalid koolmeistrite unele rahu ja haridusministrile populaarsust lisavad.

Evelyn Sepp
Valitsus, Isamaaliit ja Keskerakond algatasid ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (kõnekeeles nn KredExi laen) muutmise. See seadusmuudatus võeti Riigikogu saalis vastu harvanähtava üksmeelega – poolt 72 saadikut, vastu ega erapooletuid mitte kedagi.
Keskerakonna seisukohad selle inimsõbraliku laenutagamise seaduse taastoimimiseks edastas Sepp. Tema sõnul ei saa keegi enam hõisata, et opositsioonist pole midagi kasu. Evelyn ütles, et "nagu näha, on isegi siis võimalik olulisi protsesse positiivses suunas mõjutada, kui ollakse sellises arvulises vähemuses, nagu see just X koosseisu puhul paraku on".
Kui Keskerakond ja Isamaaliit poleks eluaseme laenude riikliku tagamise teemat ja garantiifondi suurendamist toetavat seadusemuudatust teinud, poleks valitsus initsiatiivi ilmselt üles näidanud. "Kuid Keskerakonna fraktsioon tunnustab valitsust ühistöö eest." Evelyn avaldas lootust, et koalitsioon lähtub ka edaspidi tegelikust elust, mitte mingitest muudest kokkulepetest.

Helle Kalda ja Meelis Atonen
tegid konstruktiivset koostööd valitsuse algatatud vedelkütusevaru seaduseelnõu kallal. Tegid nii head tööd, et eksmajandus-kommunikatsiooniminister Atonen pidas vajalikuks Riigikogu kõnetoolist tunnustada, et "säilitatavate kütusevaru kategooriate täpsustamisel saime tänuväärset abi Helle Kalda parandusettepanekutest…". Seda oli eriti kuum kuulda, kuna siinkirjutajal on meeles märksa jahedamad vaidlused, kus need kaks osapoolt esindasid absoluutselt eri arusaamisi näiteks sundüürnike saatuse üle otsustamisel.
Ühistegevus selle eelnõuga ei viinud siiski vedelkütusevaru seaduse kiire vastuvõtmiseni, vaid teine lugemine katkestati – muide, Keskerakonna ettepanekul. Ega see Reformierakonnale vist ei meeldinud, kuna tema huvid menetletava seaduse vastuvõtmiseks näisid olevat kõige ilmsemad. Kalda põhjendas vastuolemist kõnepuldist lihtsalt ja selgelt: "Vedelkütusevaru seaduse eelnõu ei saa Keskerakonna fraktsioon toetada, sest riik ei pea kütusefirmasid riigieelarvest maksumaksja rahaga toetama."
Majandus- ja kommunikatsiooniministri arvestuse kohaselt tuleb kütusevarusse paigutada ligikaudu 1,3 miljardit krooni. Investeeringuks vajalik raha tuleks riigieelarvest ning selle kulutuse katmiseks ei suurendata maksukoormust. Seega võetaks raha mingi teise valdkonna arvelt, mis võib laiemalt mõjutada riigieelarvest finantseeritavate valdkondade rahastamist, sh kultuuri, hariduse, rahva tervise, sotsiaalelu finantseerimist, ütles Kalda.

Mis puutub tänase kommentaari pealdise tsitaati, siis saatis isamaaliitlane Lukas armastusväärsusi oma nimeka kolleegi poole, kui arutati mõõteseadust, mille suhtes Lukasel ja Tõnissonil juhtusid parajasti olema ühesugused seisukohad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)