Vasakpoolsuse ohud? Või hoopis inimlikkus?

Leo Mürkhein,      03. märts 2004


Müts maha hr M. Ummelase ees, kes jaanuarikuu algul kommenteeris ühes kesklehes ilmunud artiklit vasakpoolsusest. Oli siis see artikkel tingitud vaimupimedusest tekkivast hirmust, tellitud töö või mis iganes. Ehk koguni parempoolsuse pragmatism? M. Ummelas oskas talle omase sügavalt inimliku humaansusega avada artikli olemuse ja autori taotlused. Jääb vaid oodata, millal tembeldatakse M. Ummelas vasakpoolseks või rüütatakse üleni punase oreooliga. Eesti keskleh(ted)ele, mille tellijaid peibutatakse kullakamakaga, superkelladega jne, pole see probleem. Nõutuks teeb vaid küsimus, mil määral läheb M. Ummelase südamehäälega väljaöeldu korda ühiskonna võtmeisikutele. Kaldun arvama, et paljude nägemisulatusest ja kuuldekaugusest jäävad need mõtted eemale.
Ent kas polnud vasakpoolsuse artikkel inspireeritud S. Kallase sarkastilistest väidetest seoses bolshevistliku tigedusega. Seos on vägagi tõenäoline. Ent ometi tahaks diletantlikult küsida, mis vahe on bolshevikel ja kommunistidel? S. Kallas on jätnud ütlemata, millises inim-, rahvus-, usu- või mõnes muus rühmas täheldatakse nn bolshevistlikku tigedust? Miks mitte nimetada praegust koalitsiooni enamluseks (sõnast enamlased), kui võrrelda seda opositsiooniga ja tigedust nn teerulliefektiga.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)