Palmaru: meil on ka arusaamade ja kultuuri kriis, mitte ainult majanduskriis

Professor Grauberg  ütles raamatut esitledes, et Palmaru järgi loob meedia ise pildi tegelikkusest, mitte ei kujuta ega peegelda tegelikkust - kuni selleni välja, et meedia maalitud pildil „ei ole tegelikkusega mingit pistmist“. Graubergi sõnul on tegemist mõtteid tekitava raamatuga, mis pakub huvi neile, kel omakorda on huvi selle ühiskonna vastu, kus täna elame.

Väljataga alustas intrigeerivalt sõnumiga, et tema lootis lugema asudes leida Palmarult midagi, mis selgitaks näiteks Eesti meedia ja Keskerakonna suhteid. Tegelikult raamat seda vahekorda muidugi ei käsitle. Väljataga sõnul jääb raamat teoreetilise ja abstraktsema käsitluse raamesse, kirjeldades pigem protsesse, kuidas meedia mõjutab inimesi ning inimesed mõjutavad teisi inimesi ja lõpuks valimistulemusi.

„Palmaru raamatust koorub välja arusaam, et maailm, milles me elame, on meie enda konstrueeritud – see on maailm, millest tegelikkus on välja konstrueeritud,“ selgitas Väljataga.

Palmaru ise kasutas oma teoses käsitletu kohta iseloomustust „radikaalne konstruktivism“.

„Idee selle kirjutamiseks sain ajast, kui ma ministerdasin – see, mida ma nägin, mis ümberringi toimus, oli ikka täiesti üllatav,“ meenutas Palmaru.

Palmaru andis hinnangu ka praegusele ajale, mida kutsutakse pelgalt majanduskriisiks.

„See ei ole ainult majanduskriis, vaid arusaamade ja kultuuri kriis,“ rõhutas teadlane. Tema hinnangul jõuame igaüks üksi ja omapäi tegutsedes peagi ummikusse.

Palmaru veendumust mööda seletab kommunikatsiooniteooria ühiskonda märksa paremini kui sotsioloogia, sest inimene kommunikeerub sünnihetkest saati.  

„Kujutluste ühiskond“ on Palmaru kolmas meediateoreetiline raamat. Esimesed olid „Meedia võim“ ja „Juhatus kommunikatsiooniteooriasse“.

 URMI REINDE

Jaga |