Nädal Toompeal

URMI REINDE,      06. oktoober 2004


See eelarve on tööinimese nägu, ütles Juhan Parts järgmise aasta eelarvet rahvasaadikute ette tuues. Ta unustas ütlemata, et selle tööinimese nimi on Villu Reiljan.
Riigikogu rahvaluule

Tere, armas lugeja! Sa oled kannatlikult jälginud rubriigi NÄDAL TOOMPEAL elu siin poliitikalehe veergudel. Mitu aastat on see rubriik oma eluõigust tõestanud tänu mu eelkäijate Ralf .R Parve följetonistlikule kirjutamislaadile ja tänu punktuaalsele kroonikale, mille igal istungitenädalal koostas nüüd juba Brüsseli-kolleeg Ramon Loik. Tänasest jätkan Riigikogu keskerakondlaste algatatud traditsiooni mina. Siin ilmuv mõne tuhande tähepunktine veerg on peaaegu et ainus ülevaade terves riigis, mis natukegi piilub Toompea lossi töisesse poolde, üritades vastata küsimusele, millega rahvasaadikud õieti tegelevad?
Tavapress suudab pahatihti esitleda vaid ülevaateid esinduskuludest või saadikute puhkusekommetest, aga sedagi kahjuks sageli ühekülgselt, ilmse poliitilise eelistusega. Nii võib, aga ärgem nimetagem seda siis sõltumatuks ajakirjanduseks!

Ütlen kohe alguses ära, et ega poliitilist korrektsust ega erapooletust ei maksa minultki siit edaspidi oodata. Selleks otsigu lugejad teisi kanaleid. Näiteks küsigu valitsuselt, miks Eesti Televisioon elab ära, ilma et ta peaks näitama ülekandeid Riigikogust või seal arutatud eelnõudest ning vastu võetud seadustest, mis ometi kõvasti mõjutavad sellesama maksumaksja elu, kelle rahadega ETV-d ülal peetakse. Praegu, kui hakkavad käima kuumad vaidlused nii lisaeelarve kui ka järgmise aasta riigieelarve üle, oleks paras aeg nõuda raha suunamist ka selle tagamisele, et rahvas saaks teada, mis riigis tegelikult toimub! Muidu jooksebki üks dzhunglisari teise otsa ja muu manduv meelelahutus, nagu kirjutab Priit Pullerits 1. oktoobri Postimehes.
Septembrikuu viimane töönädal tõi saadikute töölauale lisaeelarve, mida südikalt küsimuste risttules kaitses rahandusminister Taavi Veskimägi; ja see nädal tõi Riigikogu ette oma tööst aru andma õiguskantsler Allar Jõksi, kes käitus kõnepuldis mitte niivõrd oma ametikuue vääriliselt, vaid pigem kui inimene, kes näeb oma järgmise töövaldkonnana poliitikat. Saadikud meenutasid, et üht nii puhta kuuerevääriga kõrget riigiametnikku on nad juba näinud – see oli praegune peaminister Juhan Parts, kes kõrgelt riigikontrolöri positsioonilt maandus täitevvõimu esindajaks. Nii muidugi võib, nagu elu näitab, aga ei maksa siis solvuda ega pahandada, kui teravkeelsed saadikud oma sellekohase arvamuse nii saalis kui ka ekraanil otse välja ütlevad.

Rahvasaadikud jätkasid oma eelnõudega, otsustega, arupärimistega, koosolekutega, sõnavõttudega ja kõnedega ülekoormatud tööpäevi, millest mitte ükski inimene aru ei saa, enne kui ta seda ise pealt ei näe. Ütlen ausalt, et pärast esimest töönädalat Riigikogus ei ole minust enam õiget vestluspartnerit neile vanadele sõpradele, kelle lemmikväljend kõlab "kõik poliitikud on lollid". Ei ole. Pigem võiksid mõnikord valijad targemad olla, aga seda ei tohi ma siin päris kindlasti ütelda, sest see on hirmus ebadiplomaatiline.

Nägin Toompea ilusa vana Riigikogu maja koridorides ja saalis 101 inimest, kes on üsna sama nägu nagu meie armas rahvas. Samad huvid, samad kired, samad mured ja sama inimlik rõõm näiteks läbiläinud seadusparandusest, kui meie teiega rõõmustame mingist isiklikust õnnestumisest.
Mida tähendab aga rahvaluule tsitaat nädalakommentaari alguses? Muidugi seda, et koalitsioon on seekord ettenägelikult tegutsenud ja ohud, nagu öeldakse, juba eos kõrvaldanud – Villu Reiljani keskkonnaministeerium supleb üle poolteise miljardiga täiuslikus rahulolus, sest see summa on eelmise aastaga võrreldes kahekordistatud. Seega Rahvaliidust sel sügisel opositsioonile tuge ei tõuse, vähemasti rahaasjus mitte.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)