Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eestis üha lisandub sõjaveterane

LINDA AVIK,      21. november 2012

Kirjutama ajendas kaitseminister Reinsalu äsjane sõnavõtt Vikerraadios, kus ta teatas: riigieelarvesse plaanitakse 2,4 miljonit eurot, et toetada sõjaveterane ja nende peresid. Momendil olevat Eesti Vabariigis sõjaveterani nimetuse kandjaid 2300, neile aga lisandub pidevalt juurde. Mis lähevad need sõjalised missioonid meie rahvale maksma? Kas on Eestis veel eluvaldkondi, mida annab välja suretada kaasasõdimise nimel?
 


Meid pidevalt hirmutatakse mingist vaenlasest tuleneva ohuga, et õigustada Eesti osalemist sõjalistes operatsioonides. Meie tõeliseks ohuks on aga valitsuse ja presidendi pugejalik suhtumine kõigesse, mida suurriigid ette võtavad. Peaks piisama sellestki, et meie territooriumi, sealhulgas suurt lennuvälja, kus saavad maanduda tohutud transpordilennukid, kasutatakse mis iganes operatsioonide läbiviimiseks, millest tavainimene polegi teadlik. Miks peame veel osalema sõjalistes operatsioonides koos suurriikidega, kes pidevalt on sõjas? Üht pole veel lõpetatud, kui juba valmistatakse ette uut. Ajaloost näeme, et USA on olnud pidevalt sõjas mis tahes sildi all. Alati on selleks leitud põhjust, sest seda riiki tegelikult valitseb relvatööstus, mille toodang vajab realiseerimist.


Meie aga oleme liitlased kaoses, mis on sõja tagajärjeks. Kannatama peavad eelkõige tavainimesed, ikka vaesem inimkiht. Majandusblokaad halvab riigi normaalse elu. Kus on siis inimõiguslased?


Kui Venemaal plikad kirikus rõvetsesid ja karistada said, küll siis alles oli Eestil sellega asja - et kus ikka rikuti inimõigusi! Mis aga toimub iga päev maailmas, sellega nagu polegi meil asja. Meie poliitikud on kui saba liputavad taksid, kiites heaks kõike, mis suurriigid ette võtavad. Siis kohe jälle teame, milline hirmus olukord on mõnes riigis, mis kohe tahetakse n-ö ette võtta. Siis läheme jälle mõnda sinna islamiriiki oma vabadust kaitsma, tegelikult aga teenima tulu Ameerika relvatööstusele. Pärast aga hakkab keegi teenima kasumit selliselt tekitatud kaose tagajärjel hävitatu ülesehitamisest.


Oleme vaid väike ettur selles suurte mängus, mis külvab kaost, rahvaste kannatusi, surma ja sõjasante. Eesti kehvade võimaluste juures on see meile hukatuslik.


Miks peavad Eesti lapsed kasvama vaesuses, saamata korralikku ülalpidamist ja head haridust? Miks pole tervishoiuteenused mitte igale kättesaadavad? Meie rahval puudub turvatunne, kuritegevus on enneolematul tasemel. Politsei ja päästeteenistuse jaoks aga ei jätku raha.


Mille nimel? Miks on olnud võimalik, et meie rahvast valitseb kildkond, kes on valinud oma rahvast hävitava tee? Kas olemegi see lollide maa, mida igaüks võib pügada? Iga päev kuuleme, et raha ei ole, aga rahatuulutamine käib pidevalt. Väike näide sellest on „lennundusgeeniuse" Taskila juhtum.


LINDA AVIK, sõja omaenda pere kaotustega üle elanud pensionär Turbast, Harjumaa


[pildiallkiri]

VETERANIPOLIITIKA: Kaitseministeeriumi ja kaitseväe koostöös valminud veteranipoliitika käsitab veteranidena Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel ja rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides Eesti kaitseväe koosseisus osalenud Eesti kodanikke, samuti teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu sõjalises väljaõppes tõsiselt vigastada saanud ning seetõttu töövõime kaotanud kaitseväelasi ja Kaitseliidu tegevliikmeid. Veteranide ühiskondlikuks tunnustamiseks hakatakse 23. aprillil tähistama üleriiklikku veteranide päeva. Afganistanist tuuakse Eestisse välismissioonil langenute mälestusmärk. (Kaitseministeeriumi koduleheküljelt.)

 



Viimati muudetud: 21.11.2012
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail