Eesti eelarves palju sundkäike

OLEV RAJU,      23. oktoober 2002


Ühegi aasta eelarve koostamine ei alga nullist. Eelmise aasta eelarve paneb suures osas paika ka järgmise aasta eelarve. On selge, et politseinike, õpetajate jpt palgad ei saa (oluliselt) väheneda, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud suurt ei muutu, riigiametnike arvu ja palku ei piira keegi märkimisväärselt, korrashoidu vajavate teede pikkus jääb samaks.

Teooria väidab, et 90% riigieelarve kuludest on sundkäigud ja et valitsus saab igal aastal teha muudatusi maksimaalselt vaid 10% ulatuses. Eestis on asi veelgi keerulisem.

Laari vigade parandus kallis

Kui paljud riigid üldreeglina hoiduvad endale piiranguid tegemast, siis Eestis on ligikaudu pool riigieelarve kuludest juba seadustega ette ära jaotatud. Sotsiaalmaksu (2003. a laekumise kava 13,95 miljardit krooni) saab kasutada ainult pensioniteks ja ravikindlustuseks, mootorikütuse aktsiisist (1,85 miljardit krooni) peab 75% minema teede ehituseks ja remondiks, tubaka ja alkoholi aktsiisist peab kindel osa minema kultuurkapitalile, hasartmängumaks peab olema suunatud hasartmängumaksu nõukogu käsitlusse (kes tohib seda kasutada ainult kindlateks eesmärkideks seaduses fikseeritud proportsioonides) jne. Lisagem, et 2% koguproduktist (NB! mitte eelarvest, vaid koguproduktist, eelarvest moodustab see peaaegu 6%) läheb Eesti kui NATO kandidaatriigi kaitsekuludeks.
Ja olemegi jõudnud olukorrani, kus iga aasta eelarve koostamisel on võimalik ümber jaotada vaid 6-7% eelarvest. Ja isegi siis jääb veel piiranguid. Mitte kõiki kolmikliidu apse ei suudetud 2002. a lisaeelarvetega kõrvaldada. Ikka ja jälle tuleb ilmsiks uusi ja uusi Laari valitsuse vigu, mille parandamine nõuab raha.

Suurimad võitjad

Tundub, et 2003. a eelarve suurimad võitjad on koolilapsed. Kõigepealt laieneb tasuta koolitoidu saamine, milleks on eraldatud 103 miljonit krooni.
Ärgem unustagem, et 2% Eesti riigi koguproduktist (NB! mitte eelarvest, vaid koguproduktist, eelarvest moodustab see peaaegu 6%) läheb Eesti kui NATO kandidaatriigi kaitsekuludeks.
Järgmisel aastal käivitub õpilaskodude (internaatkooli arendusvariant) projekt (22 miljonit). See peab võimaldama luua 10 õpilaskodu, kuhu koondatakse need lapsed, kes seda vajavad. Täiendavat raha saavad noorte koolivälise tegevuse kohad, eelkõige maakondades.
Tõusevad ka õpetajate palgad (8%). Seekord ei "unustata ära" koolieelsete lasteasutuste, kutsekoolide ja riigikoolide pedagoogilist personali. Selleks on järgmises eelarves 100 miljonit krooni. Varasemast pikem on ka koolide loetelu, kes saavad raha ehitamiseks või remondiks. Suurenenud on teadusele ja ülikoolidele eraldatav raha.
Aastatel 1999-2001 ei tõusnud pensionid. Inflatsioon tegi oma töö ja pensionite ostujõud muudkui langes. 2002. a õnnestus kogu langus peatada - keskmine pensionitõus 231 krooni kompenseeris enam-vähem täpselt nelja aasta inflatsiooni. 2003. a peab keskmine vanaduspension tõusma 130 krooni, mis on inflatsioonist juba suurem. Ligikaudu samas proportsioonis kasvavad ka töövõimetuspension ja väljateenitud aastate pension.

Arutusel ka pensionide suurem tõstmine

Veel suuremalt tõusule ei julgetud minna. Näeme ju kõik maailma majanduses selgeid ohumärke. Kui aga majandusaasta tuleb hea, pole võimatu, et õnnestub teha lisaeelarve ja tõsta pensione rohkem. Muidugi, kui pärast 2003. a märtsivalimisi võimuletuleval koalitsioonil enam tahtmist on…
Palkasid saavad 2003. a oluliselt juurde paljud õiguskorra kaitsmisega seotud institutsioonide töötajad: prokuratuur, kohtud, vanglaametnikud, aga ka maksuamet ja tolliamet.
2003. a on Riigikogu valimised. Seetõttu on märksa rohkem raha eraldatud ka Riigikogu kantselei valimisega seotud kuludeks (21,1 miljonit krooni).
Varasematel aastatel on palju räägitud vajadusest toetada ettevõtlust - eriti väikeettevõtlust, ettevõtlust ääremaadel ja põllumajanduses. Tulevas eelarves on lõpuks esmakordselt eraldatud mainimisväärseid summasid. Täie rauaga käivitub Ettevõtluse Arengu Sihtasutuse (EAS) töö. Sellele asutusele läheb tervelt 60% majandusministeeriumi eelarvest - 263,8 miljonit krooni. Koos 2002. a jäägiga, antud krediitidest tagasilaekumisega jmt summadega moodustab EAS eelarve pea pool miljardit krooni. Kuna suur osa sellest kulutatakse koostöös välisabiga, saab ettevõtlus siit tuge 700-800 miljoni krooni ulatuses. See peaks juurde andam kuskil 20 000 uut töökohta.

Aastaid probleemiks teede korrashoid

2003. aastal kasvavad oluliselt teede korrashoiukulud. Kui tänavu eraldati selleks 224,4 miljoni, siis tuleval aastal on see summa 312, 2 miljonit krooni, seega kasv kolmandiku võrra rohkem.
Vastuolulisi avaldusi on põhjustanud toetussummad. Probleem on tegelikult väga lihtne: 2003. a planeeritakse olulisi muudatusi toetuste süsteemis, sest praegu ei jõua paljud toetused nendeni, kellele nad on mõeldud. Seetõttu tuleb eelarves kõikvõimalikke toetusi vaadelda kahes osas - ühes, kus (olulisi) muudatusi ei planeerita, ja need, mida põhimõtteliselt 2003. a muudetakse.
Puuetega inimeste igakuulised toetused on kavandatud 2002. a 428 miljoni asemel 536 miljonit. Summa vastab praegusele toetuste süsteemile ja seadustega reguleeritud tõusule. Võimalikke (põhimõttelisi) muudatusi 2003. a jooksul selles valdkonnas eelarveprojekt ei arvesta.
Lastetoetusi 2003. a kavatsetakse muuta. Kuna praeguseks ei ole vastavaid seadusemuudatusi mitte ainult vastu võetud, vaid neid pole veel Riigikogule esitatud, siis võimalikud muudatused riigieelarve projektis ei kajastu.

Tööpuudus väheneb ja töötute olukord kergeneb

Juba on väidetud, et 2003. a riigieelarve projekt vähendab töötu abiraha. Tegelikult (vaatamata tööpuuduse ilmselt vähenevale tasemele) töötute abiraha kogusumma kasvab. Riigieelarvest töötutele makstav summa tõepoolest väheneb 128,2 miljonilt 2002. a 105 miljonile 2003. a. Kuid alates 2003. a katab osa neid kulutusi Töötukassa. Lõpptulemusena saab töötu küll ka edaspidi kuus sama summa kui 2002. a, kuid keskmine abiraha saamise periood veidi pikeneb.
Abiraha maksmise aja pikenemisest on palju olulisem, et 2003. a on kavandatud mitu aktiivset abinõu tööpuuduse vähendamiseks. Riiklikule tööhõiveprogrammile eraldatakse neli miljonit krooni ja välisosalusega projektide kaasfinantseerimiseks tööhõive valdkonnas kolm miljonit rohkem kui tänavu. Töötute ümberõppeks on kavandatud 46,2 miljonit ja stipendiumiteks selles osalevatele inimestele 9,1 miljonit krooni. Lõpptulemusena on loota tööpuuduse vähenemist.
Suurenevad ka põllumajandustoetused: s.a 310 miljonit 338 miljonile. Ka on järgmisel aastal oodata põllumajandusele välisabi 290 miljoni krooni ulatuses.
Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)