Ootame selgust segasele seadusele

Evi Dreher,      17. juuli 2002


Olen alaline Kesknädala lugeja ja loodan väga, et leidub teadlik inimene, kes annab täpse vastuse minu ja paljude teiste pensionäride ülestõstatatud küsimusele.
Eksminister Eiki Nestor grupeeris pensionärid rühmadesse: puudega, raske- ja üliraske puudega.
Tragimad pensionärid ajasid perearsti ja sugulaste abiga paberid korda ja saavad nüüd pensionile lisaraha juurde, keskmiselt 420 + 240 = 640 krooni pluss veel need loomuliku pensioni tõusuga ettenähtud kroonid. 240 krooni on küll ettenähtud hooldajale, kuid hooldajat ju ei vajata, sest puudega pensionär võib isegi tööl käia.
Hooldajaks on tavaliselt töötu, kes saab tänutäheks haigekassa kaardi.
Tahaks teada, kust riik selleks raha võtab? Tavaliselt on puudega pensionär tavaline vanem inimene, kes harib aiamaad, võtab aktiivselt osa pensionäride ringidest, teeb isetegevust jne. Vahe on ainult selles, et tema annab pensionipäeval allkirja kahele lehele.
Tahaks teada, kui kõrge eani seda puuet saab taotleda ja milline peaks nägema välja selline vanur, kellel puuet ei ole.
Nõukogude korra ajal olid inimesed, kel tervisega probleeme, grupi peal ja kui jõudsid pensioniikka, siis valisid kas vanaduspensioni või grupi raha - kumb kasulikum oli. Nüüd peab normaalne pensionär hakkama tõestama, et temal on midagi viga, et vananeb ja sellega kaasnevad ka igasugu hädad.
Olen sel teemal rääkinud perearstiga, kes ütleb, et see oli üks suur lollus, aga ka ainus võimalus, kuidas pensionäridele raha juurde teha. Kõik, kes on taotlenud, on ka saanud, sest keda sa ilma jätad.
Vallalehtedest võib lugeda, et igal istungil on üks päevakorrapunkt "Puuetega inimestele hooldajate määramine". Varsti on kõik naabrid kas puudega või puuetega inimeste hooldajad.
Kas tõesti peab inimest, kel 45-50 aastat tööstaaþi ja nüüd tervis lonkab, nimetama puudega pensionäriks? Ja vanainimene peab hakkama seda veel tõestama.
Heakene küll, kui on selline seadus, olgu siis. Aga küsimus on selles, et leidub pensionäre, kes pole sellest kuulnudki või on nii puudelised, et ei suudagi seda lisaraha hankida. Kuidas siis nendega jääb?
Nestor kirjutas kusagil, et see oli tema näpuviga. Kui nii, siis tahaks teada, kui palju selle näpuvea tõttu raha viltu voolab ja kelle raha? Sest puue määratakse ju kolmeks aastaks. Ja haigekassa kaart maksab ju ka midagi.
Lihtsam oleks vast pensionärid aastate järgi puuetesse jaotada. Mida vanem inimene, seda suurem puue ja eks vanadussurmgi ole üliraske puude tagajärg.
Lugupeetud sotsiaalminister, ilmselt loete seda lehte ja olete teadlik, kust selline raha tuleb ja kui palju seda on. Ehk teate ka seda, kui palju pensionäre veel ilma puuet vormistamata elab ja selgitaksite, kuidas seda ikka lihtsamalt vormistada ja edasi toimida, et asi õiglasem oleks. Et poleks nii nagu nüüd, et tõbine kannab tervet seljas ja selgust ei saa kusagilt.
Või oskab eksminister asjale õige lahenduse leida ja saadab kõik pensionärid ühte suurde arstlikku komisjoni, kus saaksime kõik teada, millisesse puude alla me kuulume. Ootame selgust.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)