Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Nädala juubilar Greta Garbo 100

Enn Eesmaa,      14. september 2005


Greta Garbo kuulub täna ja küllap hommegi veel jumaldamisobjektide hulka. Stockholmi eeslinnas 18. septembril 1905. aastal sündinud vaesest isata perest pärit poepreilist sai üleilmne iluetalon, kes oma mõrkjas jaheduses oli ometi naiselikult ligitõmbav. Võimalik, et tänases kõigesallivuses isegi rohkem kui kolmveerand sajandi eest.
Greta Lovisa Gustafssonist tegi staari Soomest pärit Mauritz Stiller, kelle 1924. aastal esilinastunud filmis „Gösta Berlingi saaga" mängis Greta oma esimese suure rolli. Stiller mõtles välja ka artistinime Garbo ning viis oma lemmiku Hollywoodi. Algus oli raske, eriti Stillerile, kes maailmakinos läbi ei löönudki.
Greta Garbo täht tõusis kõrgele 1930. aasta helifilmis „Anna Christie". Madalalt kumisev hääl ja veetlev põhjamaine aktsent tegid oma töö ning veel samal aastal mängitud peaosaga filmis „Romanss" tegi Garbo kinoajalugu, kandideerides kahe peaosa eest korraga Oscari auhinnale.
Samal kümnendil jõudsid ekraanile staari kõige paremad filmid „Grand Hotel", „Kuninganna Kristiina" ja „Anna Karenina".
Eriti suur oli Greta Garbo menu Euroopas. Ta viimne suurfilm „Ninotschka" tõi 1939. aastal stuudiole megakasumit ning Garbole neljanda võimaluse kandideerida filmimaailma peapreemiale.
Rootsi sfinksiks kutsutud diiva viimseks filmiks jäi verevaene komöödia „Naise kaks nägu", mis 1941. aastal õigustatult läbi kukkus. Miljonite poolt Näoks kutsutud staar solvus kriitikute peale, loobus näitlemisest ning tõmbus rikka erakuna avalikust elust eemale. Tema „ilmumistest" räägiti ja kirjutati tollal niisama suure õhinaga kui hiljem Elvise puhul. Garbo kasvatas oma seitsmetoalises New Yorgi luksuskorteris lilli ja juurvilju, süvenes depressioonihoogudest jagu saamiseks idamaistesse filosoofiatesse. Ta käis läbi paljude kuulsustega, kelle hulgas oli ka Aristoteles Onassis ja temast veelgi kõmulisem Mercedes De Acosta.
1955. aastal omistati Greta Garbole lõpuks teenete-Oscar. Rootsi kõigi aegade kuulsaim näitlejanna suri New Yorgis 1990. aasta aprillis. Veidi hiljem vallutas suurlinna ja kinomaailma Greta Garbo mälestusteraamat. Diiva maeti hiljem ümber Stockholmi Skogskyrkogardeni kalmistule.
Greta Garbo sugulastest on suurema tuntuse saavutanud popansambli Play 16aastane laulusolist Anna Maria Carolina Sundstrand, kes praegu kuulub New Yorgi menukamate mannekeenide hulka.

Viimati muudetud: 14.09.2005
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail