Poliitikat teevad kodanikud ise

UNO KIVIK,      09. oktoober 2002


Head inimesed! Te kuulete ja loete iga päev mõisteid poliitika, demokraatia, erakonnad, Riigikogu, omavalitsused, valimised jt. Kui samu sõnu ka nõukogude ajal pruugiti, siis oli nende tegelik sisu hoopis teine kui täna.
Olen viis aastat gümnaasiumis kodanikuõpetust õpetanud. Kohtudes endiste õpilastega, kinnitavad nad mulle, et teadmised on neile kasuks tulnud. Kuid teie ajal, head lugejad, neid asju koolis ei õpetatud. Võimalik, et olete ülalnimetatud asjad omal käel selgeks saanud. Aga võibolla tahate oma teadmisi minu omadega võrrelda? Ja võibolla on mul koguni teile midagi uut öelda.
Poliitika on kodaniku nägemus, milline peab olema tema riik ja missuguses suunas peaks see arenema. Poliitika on kodaniku tegevus selles suunas, et just tema soovitud areng teoks saaks. Poliitika ei saa olla õilsam ega räpasem kui keskeltläbi ükskõik mis teine tegevusala, näiteks äritegevus, kus kõrvuti ausa äriga esineb salakaubandust, rahakantimisi, tahtlikke pankrotte, või siis sport, kus tasub meenutada kas või dopingujuhtumeid isegi olümpiamängudel.
Inimesed on ikka elanud riigis. Riike on valitsetud vanast ajast saadik kas ühe inimese isevalitsusliku tahtmise järgi (Hitler-Stalin, Rooma keisrid, Louis XIV) või vastupidi, riigi kodanike enamuse soovidega kooskõlas.
Viimast riigivalitsemise viisi nimetatakse demokraatiaks, mille olulisemateks põhimõteteks on, et keegi ei tohi jääda liialt kauaks võimule (võim hakkab ka kõige paremale inimesele pähe kui viin), ja et väga paljude inimeste huve riivavaid probleeme ei tohi otsustada kitsas ja suletud ringis.
Demokraatlikus riigis oleks ideaalne küsida iga kord kodaniku arvamust. Kuid referendumite korraldamine on kallis ja vastuse saaks anda vaid vormis "olen nõus" või "olen vastu", mis välistaks detailide arutamise.
Tänapäeval kehtib valdavalt nn esindusdemokraatia, mille kohaselt rahvas valib endi hulgast täievolilised esindajad (Eestis 101 inimest) teatud ajaks riiklikke küsimusi lahendama ja seadusi koostama (meil neljaks aastaks). Kui aga mõni neist lootusi ei õigusta, siis teda järgmiseks perioodiks enam ei valita. Rahvaesindaja laialt soovitud tagasikutsumine maailmas kasutust ei leia, sest see oleks sisuliselt tagurpidi valimine ja sunniks saadikuid mõtlema ainult isikliku populaarsuse ülevalhoidmisele.

KESKMÕTE
Poliitika on üks paljudest inimtegevuse aladest. Ta ei saa olla õilsam ega räpasem kui keskeltläbi ükskõik mis teine tegevus. Näiteks äris esineb salakaubandust, rahakantimisi, tahtlikke pankrotte; spordis aga piinlikke dopingujuhtumeid.

Teine tänapäeva demokraatia ilming on parteide, eesti keeles erakondade olemasolu. Aktiivsed poliitikud koonduvad ühtsete tõekspidamiste järgi oma erakonda, passiivsed poliitikud toetavad neile sümpaatset erakonda häältega valimistel.
Sõnast partei võib paljudele eesti inimestele halb mekk suhu tulla, sest nõukogude ajal nimetati NLKPd parteiks. Tegelikult oli aga tegemist maffiataolise isehakanud võimuorganisatsiooniga.
Kõik on nõus, et riik väärib kaitsmist ja et riigis peab valitsema kord. Ollakse pea eranditult valmis maksma makse sõjaväe, politsei, kohtu- ja riigisüsteemi ülalpidamiseks. Aga kas maksud võiksid olla veel nii suured, et kõik lapsed saaksid tasuta haridust, kõik inimesed tasuta arstiabi ja vanast peast riigipensioni?
Või maksku iga lapsevanem oma lapse koolituskulud, arstidele alles haiguse kallale tulles ja siis juba täie rauaga? Ja vanaduspäevadeks kogugu iga inimene elu jooksul pensioniraha? Kõige selle juures oleks veel peaasi, et maksud oleksid hästi madalad!
Need küsimused nõuavad inimeselt maailmavaatelist vastust. Valimiste ajal tahab valija, et esinduskogudesse jõuaks võimalikult rohkem neid rahvaesindajaid, kellel on sama maailmavaade, mida tema õigeks peab.
Kohalike valimiste iseärasus Riigikogu valimiste ees on see, et kohalikel valimistel lubatakse erakondlike kandidaatide nimekirjade kõrval ka kodanike omavahelisi valimisliite ja -nimekirju. Sisuliselt on kodanike valimisliidud ühekordseks kasutamiseks loodud miniparteid, mis pärast valimisi tavaliselt lagunevad. Volikogu poolt valitud vallavanemad seisavad üsna pea silmitsi ettearvamatu käitumisega kogumiga, kus umbusaldusavaldus võib tulla ükskõik kust kandist ükskõik mis hetkel. Vallaelu edendamise asemele kerkib liiga tihti võimuvõitlus. Näitena meenub kõigepealt Rae vald Harjumaal, aga kahetsusväärselt sageli esineb sama nähtust ka mujal. Selle vastu aitab ainult parteinimekirjade järjepidev kasutamine.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)