Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Uuel aastal uuele põhjasuunatud ringile

VALTER BUINEVITŠ,      27. jaanuar 2016

Kütuseaktsiisi tõstmine puudutab igat Eesti elanikku. Kuna mis tahes toote müügihind sisaldab transpordikulusid (seega ka kütuseaktsiisi tõusu), tõusevad kõikide toodete hinnad.

 

Valdav enamik meie elanikkonnast tuleb vaevu-vaevu ots-otsaga kokku, s.t kulutab kogu kuusissetuleku sama perioodi jooksul eluliselt vajalike esmatarbekaupade ostmiseks ja kommunaalteenuste eest tasumiseks. Osa neist ei suuda osta vajalikul hulgal toiduaineid ja peab tundma nälga.

Seega need, kes siiani ei suutnud midagi säästa, saavad uute, kõrgenenud hindade korral osta kaupu küll endises rahalises väärtuses, kuid väiksemas koguses. Toidupuuduse alla kannatajate hulk kasvab.

Tootjad on nüüd sunnitud seoses tarbimise vähenemisega tootmist kahandama ja töökohti vähendama, mistõttu osa töötajaid jääb töötuks. Tekibki majanduse langus.

Kohalikke tootjaid hakkab kurnama ka importtoodangu sissetung, sest maksutõusust tingitud tootmiskulude suurenemisega seoses omandasid välistootjad kohalike tootjate ees konkurentsieelise. See aga suurendab majanduse langust veelgi.

Ja siis kordub allakäigutsükkel uuesti, sest töötud enam ei saa töötasu, mistõttu kogu elanikkonna käsutuses olev rahahulk väheneb. Elanikud suudavad osta kaupu vähem, mistõttu jälle tuleb tootmist kahandada ja töökohti vähendada.

Ning selline tsükkel kordub uuesti!

Kuna tootmise kahandamisega otsesed tootmiskulud vähenevad, kuid kaudsed tootmiskulud jäävad samaks, siis muutub tootmise rentaablus väiksemaks.

 

Kas maksude tõusust saab riik rikkamaks?

Vastuseks on kindel EI!, sest aktsiisitõusust laekuv ei kata vähemlaekumisi muudest maksudest, töötutele tehtavaid lisakulutusi ning tootjatele ja riigile tekitatud kahjusid.

Nii juhtubki, kui otsustajad ise ei oska, oskajatelt nõu ei küsi, asjatundjate soovitusi ei arvesta.

Igale normaalse mõistusega inimesele on selge, et sellised otsused on sõltumata põhjustest (tahtlikkus või otsustajate harimatus) kuritegelikud.

Märgin, et seaduste mittetundmine ei vabanda kuritegu ega vabasta karistusest. Praegusel juhul pole tegu mitte kuriteos kahtlustamisega, vaid toime pandud on kuritegu kogu Eesti rahva vastu. (Inimsusevastased kuriteod on aga aegumatud.)

VALTER BUINEVITŠ, majandusekspert



Viimati muudetud: 27.01.2016
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail