Euroopa eelarve mõjutab ka suhtumist ühisrahasse

14. detsember 2005


Eile Riigikogus toimunud välispoliitika arutelul rõhutas väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa, et Euroopa Liidu uus eelarvekokkulepe on igal juhul parem kui tänaste raamidega jätkamine. Avaldame vastava osa Eesmaa sõnavõtust.

Euroopa Liitu kuulumise plusside hulka oleme alati ennekõike lugenud ühiste väärtuste olulisust ja solidaarsust liikmesriikide vahel. Kaugeltki mitte kõik me elus pole rahaga mõõdetav ega väärtustatav. Ometi on kahju, et just järgmise seitsme aasta finantsperspektiivi arutelu viimases etapis jäi raha jagamise ja eraldamise väitlustes puudu ennekõike just solidaarsusest. Samas tõestab see praegugi jätkuv protsess, kui oluline on kuuluda nende hulka, kes läbi räägivad.
Eesti positsioon langeb kokku kõikide euroliidu uute ning enamiku ammuste liikmesriikide arvamusega ning seda toetavad nii Euroopa Komisjoni kui Euroopa Parlamendi president, kusjuures mõlemad institutsioonid kujundaksid ühenduse tulevaste aastate eelarve veel palju suuremaks, kui britid ja isegi Luksemburgi esindajad seda ette nägid.

Eesti on oma positsioone kindlalt ja väärikalt kaitsnud, otsinud liitlasi ning neid ka leidnud. Eesistujamaa pakutud eelarveprojekti kohaselt kärbitaks toetusi Eestile igal aastal 850 miljoni krooni jagu, see on üle poole suurem summa, kui järgmiseks aastaks eraldasime oma kohalikus eelarves raha Eesti välispoliitika teostamiseks.
Loomulikult pole tegemist must-valge olukorraga, sest mõisted rohkem või vähem on selles statistikas seotud mitte asjade praeguse seisu, vaid Luksemburgi pakutud eelarveprojektiga, mille vastu olid aga vähemalt viis euroliidu netomaksjariiki. Ometi on tekkinud omamoodi kummaline olukord, kus brittide ettepanekuga pole rahul tegelikult mitte ükski liikmesriik, Suurbritannia kaasa arvatud.
Nende tagasimakse väheneb proportsionaalselt, samal ajal siiski reaalselt suurenedes. Isegi prantslased pole rahul. Probleemi lahendus on niisama lihtne kui keerukaski. Kõik liikmesriigid peavad solidaarselt tegema järeleandmisi. Brittide tagasimakse kärpimisega peab kaasnema ka Prantsusmaa põllumajandustoetuste vähendamine.
Meie arutluse ajalgi jätkuvad olulised ja rasked läbirääkimised, sest Londoni arvates tegid nad head ettepanekud, mistõttu läbirääkimisruum on nende meelest napp. Mõneti on neil ka õigus, sest isegi brittide versiooni korral tõuseks Eesti toetussummad 2007. aastal praegusega võrreldes kahekordseks. Seega kõige mustem stsenaarium pole mitte see, mis on täna ettepanekuna laual, vaid olukord, kus eelarvet üldse vastu ei võeta ning elu jätkub praeguste reeglite kohaselt.

Vahetult enne Euroopa Liidu ülemkogu istungit lubasid britid esitada uued ettepanekud eelarve vastuvõtmiseks. Euroopa Liidu asjade komisjon, kuhu kuuluvad ka mõned väliskomisjoni liikmed, on valmis kas või öiseks valveks, kooskõlastamaks Eesti positsiooni ning andmaks meie riigi esindajaile mandaati hääletusteks Brüsselis. Oleks tõeliselt kahju, kui Euroopa Liitu kuulumise eelistes üha rohkem veenduvad eestlased selles koosluses eelarvejagelemiste pärast pettuksid. Nii suureneks veelgi rahva vastuseis euro käibele võtmisele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)