![]() Mägede poeg Väino PaloTOOMAS PAUR, 04. august 2010Väino Palo on rõõmsa ilmega jutukas ja alati viisakas härrasmees. Tal on selge ja avameelne silmavaade. Kogu oma elu on ta mööda saatnud Võrumaal ja mõnda aega olnud koolipapa Türi näidissovhoostehnikumis. Nagu ta ise ennast iseloomustab - mägede poeg Haanjamaalt. Viimased 23 aastat on ta olnud Võru Jalatsivabriku ehk nüüdse nimega AS Abris juhatuse esimees. Oma tööd teeb Väino südamega, ja selliselt suhtub ta ka erakonna ülesannetesse - Keskerakonda astus ta mõned aastad tagasi. Väino tähistas alles hiljuti oma 65. sünnipäeva. Õnnitlused talle sel puhul veelkord! ´
Oled tänaseni omakapitalil tegutseva ettevõtte juht. Kas omal ajal, kui käis kõva Eesti ettevõtete mahamüümine, ei tekkinud mõtet, et teeks kõik rahaks nagu teised? Ei tekkinud. Neil aegadel riiklikult ja meedia poolt kajastatuna peeti „heaks märgiks", kui ettevõttes oli osanikuks ka võõras kapital. Neid ettevõtteid, kus nii oli, peetigi arenemisvõimelisteks ja jätkusuutlikeks. Igal ettevõttel pidi „hea tava" kohaselt olema „oma soomlane" või „oma rootslane". Need võõra kapitali pakkujad aga neelasid kogu ettevõtte hiljem alla, kui see neile kasumlik tundus, ja eestlastele jäi tagasihoidlik töötasukohake ning probleemid tootmisjäätmete ladustamise ja utiliseerimisega. Meie jäime aga kindlaks oma kapitalile ja suutsime pakkuda palju aastaid tööd 110-120 inimesele.
Oled üks suurimatest saapatootjatest Eestis. Kas on veel teisi teietaolisi ja kas teete omavahel koostööd turgude leidmisel? Neid suuremaid tööstuslikke jalatsitootjaid on veel viis või kuus. Siseturu osas oleme kõik leidnud oma niši, ja selles osas meil omavahelisi konflikte pole. Samas puudub meil koostöö ühiste välisturgude otsimisel ning hoidmisel. Eesti jalatsitootjatel puudub kahjuks ka kutsealaliit. Aastaid tagasi püüti see luua, aga ei jõutud tulemusteni - ilmselt puudus koostegemise tahtmine. Praegu ilmsesti oleme üks suuremaid eri- ja katsejalatsite tootjatest.
Kas tänane turgude otsimine on puhtalt ettevõtja rida? Jah, turgude otsimine on praegu puhtalt ettevõtja rida. Ei ole märgata abi turgude otsimisel ei Eesti välisesindustest, EAS-ilt (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus - Toim.) ega Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, kelle liige me oleme. Jutt eelpoolloetletud jõudude teenustest, pingutustest ja tahtest aidata on suur, aga abi ettevõttele (tulemuslikkus) on null. Nii on vähemalt meie ettevõtte puhul.
Millised on sinu mõtted sellest, kuidas võiksid kohalik omavalitsus ja riik toetada kohalikku ettevõtlust? Tähtis osa on riigihangetel. Teame valitsuse hankeid, kus teistest riikidest on maksumaksja raha eest ostetud kallimalt sama kvaliteediga tooteid kui oma maal valmistatakse. Ainult raha on läinud vaesest riigist välja. Vastust sellele küsimusele, miks otsustati nii, teab vaid tuul. Näiteks Eesti sõdur peaks küll käima Eestis toodetud riietega, kandma kodumaal tehtud jalanõusid ja sööma puhast kodumaist toitu.
Olete koos elukaaslase Liinaga ka turismiettevõtjad. Kas siin on võimalused paremad? Majanduslangus annab tunda ka maaturismi osas. Tänane hiline suvi tuli hästi ilusate soojade ilmadega, kuid külastatavus on viimastel aastatel jätkuvalt vähenenud. Käivad just püsikliendid, kes teavad, mis neid ees ootab, ja nad soovivad jällegi mitmendat korda tulla puhkama samasse tallu. Esmaavastajaist siseturisteja välismaalasi on vähe. Maaturism on alati olnud kõrvaltegevus ehk, teisiti öeldes, - sellest ära ei ela. Elab ära suurem hotell; see eeldab aga juba asukohta linnas. Kõik, kes väidavad vastupidist, pangu tähele, et nad on ühtlasi ka pensionärid või käivad tööl. Mõlemal juhul makstakse nende eest sotsmaksu ja, üllatus-üllatus, raha jääbki rohkem järele. Turismitalu mõiste puudub EMTAK-i (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator - Toim.) klassifikaatorites; nii paigutatakse meid kõige muu alla hotellist kodumajutuseni, mis ei kinnita tegelikku identiteeti. Samuti on probleemiks riiklikul tasandil loodud puhkekohad, millega tegeleb praegu RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus - Toim.). Riik ei peaks looma konkurentsi eraettevõtlusele.
Oled Haanja valla volikogu liige, seekord küll opositsioonis. Millised on praegu sinu võimalused valijate häält volikogus teada anda? Volikoguliikmena on minu peamine ja esmane ülesanne valijate probleemid volikogu ette tuua. Meie Haanja vallas on juhtunud see, et pikka aega valda juhtinud Rahvaliit on taandunud,ja võim läinud Reformi kätte. Mina olen ainuke opositsioonis olev volikoguliige. Ometi oleks võinud Rahvaliiduga koalitsiooni teha, aga läks teisiti. Tundes ja teades paljusid Haanja valla inimesi, suhtlen ma nendega tihti, ning loomulikult olen kursis nende probleemidega. Istuda volikogus ja hääletada kõigi pakutud probleemilahenduste ning eelnõude poolt ei ole minule loomukohane. Meie vallavolikogu praegune koosseis on vastutustundetult paikkonna elu lammutava hoiakuga. Näiteks Haanja-Ruusmäe põhikoolis -- Ruusmäe 6-klassilise kooli muutmine 4-klassiliseks. Ükski minu poolt pakutud lahendus ei olnud teistele vastuvõetav, ja nii muudetaksegi kool 4-klassiliseks. See on paikkonna elu tuleviku osas suur tagasiminek. Lapsed peavad lahkuma teistesse koolidesse ja mitmetel juhtudel tuleb lastega peredel otsustada elukoha vahetamise üle. Paikkond jääb jällegi inimtühjaks. Võib vist tunduda, et mis siis ikka? Lõpuks, kui ei ole inimesi, ei ole ka enam probleeme. Teiseks suuremaks viimase aja näiteks võib tuua valla kahe rahvamaja juhataja kohtade kaotamist ja uue, ühise valla kultuuritööjuhi töökoha loomist. See inimene peab jõudma teha mõlema eraldiasuva rahvamaja seniste töötajate töö, olla oma valdkonna volitatud esindaja vallavälises suhtluses, korraldada kultuurimajade majanduslikke ja remondialaseid töid jne jne. On vaja suurt alluvate kaadrit, et üks inimene kõige selle juhtimise ja korraldamisega hakkama saaks. Tundub, et selline otsus tuleb soovist iga hinna eest teha kas või mõtlematuid muudatusi ja reforme, või siis soovist sellise vangerdusega luua kellelegi töökoht ja hiljem võtta teise rahvamajja tööle teine „perenaine". Mõlema näite puhul olin ma hääletamisel vastu (seda kohe nimeliselt, et hiljem oleks selgus ühene). Samas on vallas lahendada palju pakilisemaid küsimusi, nagu sotsiaalkorterite küsimus, probleemid perearstiga, teede olukord, bussiliiklus jne. Olen ainuke vallavolikogu liige, kes regulaarselt võtab vallamajas vastu valijaid. Seda ei saa aga öelda teiste volikoguliikmete ega vallavalitsuse töötajate kohta. Olen juhtinud teiste tähelepanu sellele, et inimesed, eriti võõrad, tahavad tähtsate ning kiireloomuliste probleemide puhul teada kohtumiste päevi ja kellaaegu, kuid nood ei ole seda vajalikuks pidanud.
Elad oma perega maal. Mida tuleks sinu arvates valitsustel täna teha maatootmise ja maaelu arengu heaks? Asi algab regionaalpoliitikast ja kogu riigi tasakaalustatud arendamisest. On mõttetu loota, et kõik juhtub iseenesest ja kuskilt ilmuvad välja inimesed, kes võtavad vastutuse. Ilma juhtimiseta ei juhtu midagi. Kohalikele omavalitsustele tuleb panna 100-protsendine vastutus kogu valla elu-olu, tööhõive ja majandamise eest, ning riiklikult luua selleks võimalusi.
On sul selle kõva töörügamise kõrval ka hobisid? Kuidas ennast lõõgastad? Alati on olnud meeldiv kokku saada tuttavate ja heade sõpradega, kellega on mõnus suhelda. Minule meeldib, kui selliste kokkusaamiste ja vestluste juurde kuulub ka vaimsus. See viib mõtted tavatöödega kaasnevate probleemide juurest eemale, ja pärast jutuajamist või olukordade arutamist tunnen end palju värskema ja teotahtelisemana. Mulle meeldib perega reisida, käia uutes ja ka tuttavates kohtades. Ma ei ole õppinud ehitust, kuid oma kodu ehitamisel ja remontimisel on tulnud sellega tegelema hakata ning vajadusel sirvida kas või Arvo Veski ehitusalaseid käsiraamatuid algtõdede kohta. Selline isetegutsemine rahustab ja annab töörõõmu.
Oled oma elukaaslase Liina juhitava Haanja osakonna juhatuse liige ja ühtlasi Keskerakonna Võrumaa piirkonna juhatuse liige. Kui palju saad selleks endast anda? Olen püüdnud Liinat aidata valimiseelsetel ja -aegsetel perioodidel ning Haanja osakonna koosolekute ja infopäevade läbiviimisel. Olen osa võtnud enam-vähem kõigist piirkonna juhatuse koosolekutest. Sai ka põgusalt plaane peetud piirkonna uue esinaise Inara Luigasega sügiseste tegemiste üle. Palju saab ilmselt teha ka ilma oluliste rahaliste kuludeta.
Juttu ajas ja kirja pani TOOMAS PAUR, Lõuna-Eesti piirkondade koordinaator Viimati muudetud: 04.08.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |