Üleminek professionaalsele kaitseväele sõltub rahvusvahelistest missioonidest

TIIT KIVIKAS,      09. november 2005


Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on ära hoida agressiooni või terrorirünnakut Eesti vastu, säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord, kõikide Eesti elanike turvalisus ning eesti rahva säilimine. Eesti julgeolek tagatakse kõigi välis- ning sisepoliitiliste vahenditega. Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse tugineb meie välis- ja julgeolekupoliitikale.

Eesti julgeolekupoliitika lahutamatuteks koostisosadeks on õigusriigi ja riigi sisejulgeoleku tugevdamine: õiguskaitsealane tegevus, piirijulgeolek ja migratsioonikontroll, julgeolekuasutuste tegevus, kriisireguleerimine ja päästetegevus, majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase turvalisuse suurendamine.

Eesti sõjalise riigikaitse eesmärk on tagada julgeolekupoliitika eesmärgid sõjaliste vahenditega. Eesti kaitseb end igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu.

Riigi kaitseks rakendatakse totaalkaitse põhimõttel kogu rahvas ning rahva ja riigi jõud. Totaalkaitse on riigi tsiviilstruktuuride, omavalitsuste, kaitseväe ja Kaitseliidu ning kogu rahva vaimse, füüsilise, majandusliku ja muu potentsiaali alaline valmidus kriiside lahendamiseks ning kooskõlastatud ja ühendatud tegevus ohu või kallaletungi tõrjumisel ning rahvuse ellujäämisel.

Põhiseadus kohustab Eesti kodanikke kaitsma Eesti iseseisvust. Et nad suudaksid seda kohustust täita, peab riik neile tagama vastava ettevalmistuse ja väljaõppe, sealhulgas ka läbi ajateenistuse. Ajateenistus tuleb korraldada mahus, mis tagab riigikaitsestruktuuridele vajaliku arvu spetsialistide ja meeskondade väljaõpetamise. Ajateenijate väljaõpet korraldab Kaitsevägi.

Eesti sõjalist riigikaitset tuleb arendada kahes võrdses, teineteist täiendavas suunas:
- iseseisva kaitsevõime arendamine;
- rahvusvaheline kaitsealane koostöö.
Abi teistelt saame loota siis, kui oleme selgesti väljendanud tahet ja valmisolekut ennast ise kaitsta. Liikmesus NATOs suurendab meie sõjalist julgeolekut.

NATO liikmena viiakse Eesti sõjalise riigikaitse ja valmisoleku ning sõjaliste võimete planeerimine vastavusse NATO kaitseplaneerimise ja ülesannetega. Eesti panustab NATO ühistesse jõududesse oma kokkulepitud vahendid ja jõud. Eesti panuse kindlaksmääramisel on aluseks NATO-poolsed ülesanded ja Eesti võimalused. Eesti julgeolekupoliitika oluline ja kohustuslik osa on osalemine NATO operatsioonides.
Peame vajalikuks osaleda Euroopa Liidu kaitsestruktuurides ja ÜRO rahukaitsemissioonidel.

Kaitsevägi:
- kaitseb riiki sõjaliselt;
- valmistub riigi sõjaliseks kaitseks;
- osaleb vajadusel Eesti rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmisel;
- osutab vajadusel tsiviilstruktuuridele abi hädaolukordade lahendamisel, täidab teisi talle seadusega pandud ülesandeid.
Pean võimalikuks järk-järgulist üleminekut professionaalsele kaitseväele ja seda sõltuvuses vajadusest osaleda rahvusvahelistel missioonidel.
See tähendab:

Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale seadustega ja nende alusel pandud ülesandeid. Kaitseliidu eesmärk on suurendada rahva turvalisust, liita rahvast ja kaitseväge riigi ühiseks kaitseks ning vajadusel kaitsta teda sõjaliselt.
Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda ning osutada abi hädaolukordade lahendamisel. Kaitseliidu arendamisele tuleb pöörata senisest suuremat tähelepanu ja luua talle selleks kõik vajalikud tingimused.
Kaitseliit kui KM valitsemisalas olev ja vabatahtlikkusele põhinev riigikaitseorganisatsioon annab Eesti ühiskonna liikmetele võimaluse:
- tegelda laskeasjanduse ja muude sõjaliste harjutustega;
- osaleda KL poolt loodavates sõjalistes üksustes;
- osaleda politseid abistavates KL korrakaitse üksustes;
- osaleda Päästeametit ja kohalikke omavalitsusi hädaolukordades abistavates eriüksustes.
Nende võimaluste loomiseks KL asutab, õpetab välja ja hoiab üleval:
- liitlasvägede tegevust Eestis toetavaid HNS (Host Nation Support) ja maakaitse üksusi;
- sisejulgeolekut tagavaid valve-, korrakaitse- ja päästeüksusi;
- NATO või muude rahvusvahelistele operatsioonidele kaasatavaid eriüksusi.

Eesti sõjalise kaitse arendamine ja tugevdamine tuleb tagada piisavate rahaliste vahenditega. Et Eesti pidi oma sõjalise kaitse võime arendamist alustama tühjalt kohalt, toetame põhimõtet, et lähiaastatel tuleb kaitsekuludeks eraldada riigieelarves kuni 2% SKP-st.

Elanikkonna paremaks ettevalmistamiseks hädaolukordadeks, kriisiolukordadeks ning riigikaitseks peame soovitavaks koolides kodanikukaitse algteadmiste andmist.

Eesti julgeolekupoliitika- ja riigikaitsealaste õigusaktide ning riigikaitse põhikavade koostamisele tuleb kaasata kõik ala parimad asjatundjad. Riigikaitsealased seadused ja teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega rangelt kooskõlas.

Eesti rahvuslik julgeolekupoliitika peab lähtuma rahvusvahelisest julgeolekukoostööst. Meie julgeolekupoliitika ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu.
Julgeolekupoliitika peab põhinema maailmas toimuvate poliitiliste protsesside tundmisel ning nende rakendamisel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)