Igati analüüsiv artikkel, kuigi tükati jätab mulje, et teemat pole korralikult läbi mõeldud. On tuginetud standartsetele loosungitele, rõhutatakse põhiseadust ja räägitakse inimese ja kodaniku kohustustest. Valitsuse ja parlamendi kohustest minnakse kuidagi sujuvalt üle, umbes, et neil nagu polegi midagi muud teha, kui samamoodi edasi elada rahva kulul ja seda eriti priiskavalt... Oleks tahtnud leida artiklist põhiduuma, seda, et seni, kuni sotsiaalpoliitika on paigast ära, on ka ülejäänud krempel kiivas ja lihtsalt ei toimi ja keelud ja käsud siin ei aita. Alustada tuleks tavalisest inimesest, lugupidamisest tema vastu ja küsida, mida tema vajab, et tunda end turvaliselt... Alles peale seda võime loota totaalkaitsele ja kodanike osavõttu ülejäänud küsimustest. Meie tänane elu on sassis ja süüdi on poliitikute laiskus, kes olid ja on arvamisel, et meil pole vaja enam midagi muud teha enese kaitseks, nüüd teeb seda meie eest NATO ja EL. Mõlemad arvamused on ekslikud, küll aga on juba selle aja jooksul hulgaliselt kahju tekitanud. Meie valitsuse ja parlamendi suurusehullustuse tagajärjel oleme lõhkunud areneva kaitseväe algse võimaluse ja võime, oleme lõhkunud ja hüljanud taastatud garnisonid ning koondanud vähese kaitseväe ühte kohta, mis tähendab sisuliselt riigireetmist. Kui nüüd natuke fantaseeida ja võtame aluseks kuus õhupiiri rikkumist meie põlisvaenlase poolt ning tuleb ka mainida, et NATO "vihmavari" on jäänud poliitiliseks sõnakõlksuks. Üks kord kuuest lendas vene kotkas üle Tapa ja meie sõjaväge polegi enam. Laialipaigutatuna oleks vaja aga mitu korda üle lennata. Totaalkaitse eeldab hajuvat väeosade paigutamist, meie aga oleme teinud kõik, et olla kaotaja. Samas ärimehed püüavad teha kõik, et KL lõplikult ära kohitseda, sest nende pühamaks sooviks on kätte saada need varad, mis on jriidilistest kaitseliidu üksuste käes. Kui aga on üks juriidiline isik, siis tuleb ainult määrid (maksta) ühele... Tänane KL pealik on teinud KL hindamatu "teene", on nõusse jäänud paljude poliitikute poolt pealesunnitud ülesannetega, kuid raha pole küsinud, mis tähendab seda, et ka ülesanded jäävad täitmata ja lõpptulemusena teenib KL tänamatult etteheite, et ei saa oma ülesandega hakkama. Veelkord tahan öelda, üks asi on kirjutamine kirjutamise pärast, kuid kirjutada südamega on raske ja see kirjutis peaks olema 10 korda suurem ja siis poleks ta enam kommentaar vaid süüdistuskõne meie valitsus-ja parlamendile...

Häbene, sa va fanaatiline savisaarlane ja peldikupolitseinik kivikas oma liiklustrahvi! 180 krooni sellise vale ja valskuse eest! HÄBI!

Artikli võib tuua ajakirjandustrauma näidete hulka. "Copy-Paste" tehnoloogia meisterlik valdamine. Oma mõte on esimene ja viimane "Miks mina pean seda kõike ümber kirjutama hakkama, kõik on juba kuskil kirja pandud? Häh!"