Euroopast saamas kiratsev islamimaa

Euroopa riikide sotsiaal- ja majandusprobleemide lahendamiseks puuduvad senisel süsteemil poliitilised ja juriidilised eeldused. Euroopa Liidu poliitiline pilt on ulmeline süsteemselt, sest ei suudeta aru anda, kes ollakse ja milline on ümbritseva maailma reaalsus. Juhtivate poliitikute hinnangud olukorrale ja lahendused on ebaadekvaatsed. On tunda, et neil puudub süsteemiga, mida ise juhitakse, isiklik side.

Majanduse areng takistatud

EL-i parlament on kallilt ja agaralt teinud tühja tööd üha enamate eluvaldkondade reglementeerimiseks, kuid olukord eri piirkondades on muutunud vaid absurdsemaks ja ebaühtlasemaks. Senine seadusloome on osutunud Euroopa ühiskonna juhtimisel kõlbmatuks.

Liidu õigusloome välistab ka üksikute riikide omavahelised vabad majandussuhted maailma teiste riikidega, piirates majandusalast tegevusvabadust. Globaliseerumise tõttu on jäik õigusloome ja ühisraha ületamatud takistused EL-i riikide sisemajanduse paranemisele.

Ühes hiljutises teleintervjuus arvas Itaalia poliitik Romano Prodi, et euro säilib ja kriis on mööduv Tegelikkus näitab muud. Euro kurss on dollari suhtes liiga kõrge ja halvab eksporti EL-ist teistesse maailma maadesse.

Euro ahistab eriti tugevasti nende maade kaubandust, kus ollakse võimelised siseturu vajadusi täielikult katma omatoodanguga ja impordiks puudub reaalne vajadus. Eksport on sellises olukorras surutud ebavõrdsetesse tingimustesse, võrreldes paindliku süsteemiga riikidega. Ilmselt on see asjaolu põhjuseks, miks rootslased ja britid resoluutselt keelduvad eurost. Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias õitses majandus aga veel 1970. aastatel - tänaseks pole sellest alles enam mälestustki.

Valuutaspekulatsioonide efektiivsust väliskaubanduses ei ole võimalik eirata, rahvusvahelise õigusega ära keelata või mingi ühisrahaga takistada. Euroliitu kuuluvad riigid ei saa aga jäiga ühisraha tõttu kasutada finantsturgudel kujunevaid olukordi oma riigi sise- ja väliskaubanduse efektiivsema tegutsemise huvides.

Samas oma raha ise trükkivatele riikidele annab see eelise - USA, Venemaa, Brasiilia ja Hiina kasutavadki seda olukorda efektselt ära, luues kahepoolseid suhteid teiste maadega ja niimoodi saavutades maailmamajanduses vääramatud eelispositsioonid.

Euroopa Liit on turueelised minetanud

Oma turueelised on EL-i maad lihtsameelselt loovutanud maailma vägevatele ja kolmandale maailmale. Turgude taastamine, kui euro ka kaotataks, nõuaks ikkagi veel aastakümneid suuri kulutusi. Ainuüksi see asjaolu on lõiganud Euroopal ära võimaluse kiireks väljumiseks kriisist. Uudiseid majanduskriisi lõppemise kohta ei saa võtta kuigi tõsiselt.

Intellektuaalset kriisi tõestab see, et oma majandusprobleemide lahendamiseks, nii kummaline kui ka pole, on EL kavandanud vähemalt 75 miljoni sisserändaja vastuvõtmise lähiajal. Immigratsiooniseadused on aga ühetaolised, ja nii pole ime, et loodetud haritud ja kultuurse sisserände asemel Ida-Euroopa vaesemates riikides on senised tulijad olnud vaid kõige probleemsematest islamimaadest. Euroopa oma kodanikud aga lahkuvad üha intensiivsemalt USA-sse, Venemaale ja Kanadasse.

Euroopa põliselanikkond frustreeritud

Kasvavat frustratsiooni Euroopa riikide põliselanikkonnas on juba aastakümneid tekitanud eurooplasele mentaalselt ja kultuuriliselt vaenuliku kontingendi migratsioon. Tagajärjeks on kogu rahvastiku allakäik, narkomaania, kuritegevuse ja varimajanduse kasv. Inimestevahelise võõrandumise tendents ilmnes Euroopas juba 1960. aastatel, kui pereemad hakkasid väikelaste kõrvalt tööl käima ja inimeste omavaheline suhtlemine muutus järjest formaalsemaks. Kristlikud peresidemed hakkasid kaduma. Praegu maksavad oma laste kasvatamise kõrvalt tööl käivad pereemad kinni migrantidest suurperede jõudeelu.

Sakslased on näiliselt püüdnud migratsioonist põhjustatud olukorda kontrolli alla saada, kuid vastavad meetmed on suunatud vaid migrantide õiguste suurendamisele. Sisserändajate "kohvris" kaasa toodud kultuurišokk tekitab põhielanikkonnas stressi, mistõttu lapsi ei sünnitata. Sisserändajad pole elamistingimuste suhtes nõudlikud ja nende seas on sündivus kordi suurem kui põhielanikkonna hulgas. Inglismaal on põhielanike seast pärit alaealisi juba tunduvalt vähem kui sisserännanute hulgas.

Rahvastikuprognooside kohaselt on aastaks 2050 Euroopas valget põhielanikkonda alles vaid kuni 10%. Euroopast on saamas suur kiratsev islamimaa.

Migratsioon toob kaasa probleemid

Kuna probleemsetest islamimaadest tulijad vihkavad euroopalikke väärtusi ega ole siinses kultuuriruumis suutelised adapteeruma, siis pressitakse neid avalikul survel edasi mitte ainult meile Baltikumi, vaid ka Ukrainasse ja Moldovasse. Koos sisserändajatega tulevad "kohvriga" kaasa ka probleemid.

Näiteks Venemaa kardab islamifašismi levimist oma piiride lähedale, sest omamaine arvukas moslemitest elanikkond on seni olnud riigitruu ja rahumeelne. Mõistagi on Venemaa sunnitud oma julgeolekut militaarmeetmetega kaitsma, mida kahjuks meie oma kõvalaubalised poliitikud ei taha kuidagi tunnistada.

Migratsioon kolmanda maailma maadest on võtnud sellise ulatuse, et EL on mitte ainult majanduse, vaid ka oma rahvastiku sotsiaalse ja kultuurilise arengutaseme poolest muutumas üheks kõige probleemsemaks kolmanda maailma osaks. Riiklikul tasemel on see tendents jäänud märkamata, sest harimatud poliitikud ei suuda ülitähtsat teavet infotulvast eristada. Viimasel kahekümnel aastal on EL-is inimeste reaalne elatustase üha langenud ja sotsiaalne rahulolematus kasvanud. Pogrommid ja kasvav vägivald Euroopas annavad tunnistust, et islamifašismi Trooja hobune on alustanud siin oma hävitustegevust.

Poliitikud reaalsust ei tunnista

Kuidas reageerivad olukorrale Euroopa juhtpoliitikud? Vastus: Euroopa oma näo kaotamist ei ähvardavat miski; sisserändajad olevat valdavalt seadusekuulekad ja nende diskrimineerimist tuleb takistada, usulisi ekstsesse aga tuleb vaadelda üksikjuhtumitena.

Samas on migrantide sissevool juba kaotanud Euroopa näo. Kogu EL-i ulatuses on moslemitest migrantide osatähtsus 10% elanikkonnast, olles kohati kuni 50%. Katastroofiline on olukord Luksemburgis, kus migrante on pool elanikkonnast, ja Šveitsis on kolmandik elanike sisserändajad. Kuid ka 14% "prantslasi" on tegelikult migrandid, kes avalikult vihkavad prantsuslikke väärtusi ja kel polegi ei eeldusi ega soovi Euroopasse integreeruda.

Kas EL-i poliitikutel on tõsine intellektipuue? Miks nad riskivad ega üritagi migratsiooni peatada?

Nad vastavad, et EL-il polevat alternatiive, sest oma rahvastik vananeb ning vajatakse tööjõudu. Sisserändajad on aga valdavalt täiesti kirjaoskamatud, tööalase kvalifikatsioonita ega kavatsegi töötada ega õppida.

Teisalt on EL-is tööpuudus niigi kohati üle 20%, mitmes riigis aga veelgi suurem. Prantsusmaal on ametlikult töötuid pidevalt üle 8 miljoni, kusjuures iga neljas töötu on alla 25-aastane. Saksamaa ja Prantsusmaa piiril on pühapäevaõhtuti piiriületajatest suured järjekorrad, sest kümned tuhanded prantslased käivad Saksamaal tööl.

Kui nii kõrge tööpuuduse juures räägivad poliitikud ja tööandjad vajadusest sisse tuua miljonites "tööjõudu", tekib küsimus nende inimeste võimekusest oma riigi elu ja majandust korraldada. Kui majandus töötab ainult rahaga mõõdetava kasumi nimel ja kui valitseb pelk huvi saada riigikassasse üha rohkem maksuraha vaid sel moel, siis on ju selge, et olukord on hukatuslik - riiki juhib inflatsioon ja ühiskonna sotsiaal-majanduslik õitseng on asendatud vaid rahalise kasumi fantoomiga.

Sotsiaalne areng eeldaks hoopis materiaalse baasi eelistamist, kuid seda ei tunnistata. EL-i riikidele peale surutud kulutused halvavad dramaatiliselt riikide majandust. Maksumaksjate raha ei kasutata oma ühiskonna huvides otstarbekalt.

Kõige masendavam kogu loo juures on, et ka meie, eestlased, töötame tegelikult siin ja praegu just sellise süsteemi heaks. Toompea poliitikutel pole jätkunud vastutustunnet ei oma rahva ega oma isiklike laste tuleviku ees.

FEJA RÄIM, vaatleja

[esiletõste]

FEJA RÄIM: Praegu maksavad Euroopa töötavad pereemad oma laste kasvatamise kõrvalt kinni migrantide suurperede jõudeelu.

[fotoallkiri]

HÜVASTI, HEAOLU! Euroopa heaoluriikide elatustase kipub analüütikute ennustuste järgi minema tagasipöördumatusse langusesse, kui ei muudeta sõjajärgseid trende - kõrged palgad, suured pensionid, märkimisväärsed toetused ja maksusoodustused, ning mis põhiline - väike iive ning samal ajal islamimaailmast tulevate uuselanike piiramatu sissevool. Kas hellitatud eurooplastel õnnestub pensioniiga veeta sooja mere ääres, on üha rohkem küsitav.

14. septembril saab 10 aastat päevast, mil Eesti hääletas referendumil Euroopa Liitu astumise poolt.

Jaga |