Inimnäolise kapitalismi üritus

ALLAN ALAKÜLA,      04. juuli 2001



Alles see oli, kui siin maal ringles Toomas Henrik Ilvese soliidsele Ameerika ärilehele öeldu, et kes kurat (fuck) need baltlased veel talle on. Ja Lennart Meri ei leidnud rukkilillemurru vahel aega Leedu parlamendi esimehega kohtumiseks. Nüüd kirjutab kõigis kolmes Balti riigis tegutseva Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt Postimehes, et eestlaste üleolev suhtumine Läti ja Leedu suhtes on täiesti põhjendamatu.
Leedu sotsiaalnäitajad on Eestist selgelt tugevamad ja Läti majanduskasv ületab teist aastat järjest meie oma. Isegi interneti, s.o Eesti peamise edunäitaja kasvutempoga on teised baltlased meist möödunud.

Kus on meie NATO, EL ja Vene liin

Eestis on sisepoliitiline trump viimased kümme aastat Balti edukaim Lääne-poliitika. NATOga on Leedu läbi kõigi nende aastate meist ees ja ka praegu on Leedu liitumine järgmisel aastal kõige tõenäolisem.
Samas on Läti ja Leedu kiirem majandusareng ja ELga liitumise kodutöö vilja kandnud ning 1997. aastal Luxembourgis välja kuulutatud klassierinevus nende ja Eesti vahel sulanud. Ees on aeg, kus Eesti võib Brüsselis ise hakata paluma, et kolme Balti riiki ühe komplektina käsitletaks.
Vene suunal on tõsiseid probleeme kõigil baltlastel, kuid Leedu president käis siiski tänavu Moskvas ära. Putiniga kohtus Adamkus juba teist korda. Leedu suhtleb üsna vabalt Kaliningradi ja ka Valgevenega. Eesti peaministrile andis juunis kokkulepitud vastuvõtu asemel korvi isegi Vene asepeaminister, kahe riigi valitsustevahelise komisjoni venelannast esinaine. Valgevenes suhtleb Eesti valitsuspartei vaid opositsiooniga.Balti mere perspektiivikaima ala Kaliningradiga puuduvad Eestil otsesuhted sootuks.

Kes on rohkem Põhjamaa?

Eesti kolmik-poliitikud (nii Meri kui Laar kui Ilves kui Tarand) kuulutavad järjekindlalt, et Eesti on juba ja tahab üha rohkem olla pigem Põhjamaa kui Balti riik. Läti ja Leedu tegelik areng on Balti juurikat omaks pidades viinud neid sotsiaaldemokraatliku Põhjala elulaadile omaette rügavast Eestist märksa lähemale.
Eesti kolmainu-meedia on nende tuules kultiveerinud (Neiveltil on siin väga õigus) pimedat usku, et Läti ja Leedu mahajäämuse põhjusteks oli nende sotsiaalsem poliitika. Korrumpeerunud Läti valitsused ei tapnud oma põllumehi ega toiduainetööstust shokkidega nagu Eestis. Punaparuneist Leedu eksseltsimehed säilitasid erinevalt Eestist ka raskeimatel aastatel põllumajanduse subsiidiumid. Eesti poeriiulitel on täna selliste "lolluste" nähtav näide turu vallutanud korralikud Leedu kalatooted ja Läti kohukesed.

Brazauskas Leedu sadulas

Põhjust, miks Läti ja Leedu meist möödumas on, tuleb otsida eelkõige puhtast poliitikast. Nad pole kunagi rakendanud lühiajalist arenguillusiooni loonud parempoolset ðokiteraapiat nagu Eestis, mistõttu on seal tunduvalt paremini säilinud just see sotsiaalne kapital, millest Eestis ka avalikult parempoolsed jõud nüüd kõnelema on hakanud. Seal on vähemalt proovitud ehitada inimnäolist kapitalismi, Eestis pole seda üritatudki.
Leedus marginaalsed, kuid Sotsinternis aktsepteeritud sotsiaaldemokraadid ühinesid tänavu jaanuaris Leedu tugevaima erakonna Demokraatliku Tööparteiga. Tulemuseks oli 15 000-lise liikmeskonnaga Leedu populaarseim ja Sotsialistlikku Internatsionaali kuuluv organisatsioon, mille käes on parlamendi kolmandik. Kuigi parempoolsetele toetuv president Adamkusele see väga-väga ei meeldi, on Leedu peatne peaminister kõigi eelduste järgi Leedu kompartei viimane esimees ja taasiseseisvunud Leedu esimene president, värske sotsiaaldemokraat Brazauskas.
Tõbisevõitu Adamkuse reiting on järjest langenud. 69aastane Brazauskas sai mõne tühise muhu vaid libastudes talvisel kaarikuvõiduajamisel.

Sotsid võitsid ka Riias

Märtsis kohalike valimiste järel läks Riia linnapea koht Läti sotsiaaldemokraatidele. Kuigi minimaalse enamusega ja pärast mehkeldamist paremjõududega, on Juris Bojarsi poeg Guntars koos venelastega Riias täna siiski pukis. "Asfalt pole parem- ega vasakpoolne, vaid on asfalt," kuulutasid munitsipaaledu kogenud Läti sotsid vastuseks etteheidetele linnavalitsuse politiseeritusest. Läti poliitilisele tulevikule on siiski tähtsam, et Riiat valitsedes kindlustuvad sotside positsioonid ka mujal riigis. Ses mõttes on Riia valitsemine igal juhul poliitiliselt oluline.
Lätis ja Leedus pole muide ka meedia (kes loomulikult toetab kapitali täielikku liikumisvabadust) sel määral välismaalastele müüdud kui Eestis. Samuti pole seal trükimeedia jõudnud kontsentreeruda sisuliselt ühe grupina tegutseva ringkonna kätte, nagu on juhtunud Eestis. Kuigi ka Lätis ja Leedus käib koos meedia kontsentreerumisega selle minek välisomanike kätte, on sealne ajakirjanduspilt poliitiliselt tasakaalukam kui Eestis. Selle tagajärjeks ongi demokraatia (ehk sotsiaal-demokraatia kui soovite) võidulepääs. Teist nii tagurlikku paika kui Toompea ja Tallinna linnavalitsus Balti provintsides rohkem pole.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)