Eestit juhitakse kriisist kriisi

Esiteks.

Õpetajate meeleavaldus pole mitte ainult õpetajate, vaid kogu Eesti küsimus.

Otsustasime alustada Tallinnas ühistranspordi ja teiste linnapalgaliste töötajate palkade tõstmise läbirääkimisi. Meie sirutasime esimestena käe streikijatele ja püüame neid võimalust mööda aidata. Tegime seda isegi enne, kui ühistransporditöötajad ise oma nõudmistega välja tulid. Loodan, et oma võimaluste piires teevad sama teisedki Keskerakonna juhitavad linnad ja vallad - erinevalt Ansipi parteist ja valitsusest, kes on streikijad pikemata pikale lainele saatnud. Laiutades ainult käsi, et raha ei ole ja aasta jooksul polevat võimalik ka leida. Saksa jt riikide pankade päästefondi jaoks on miljardid eurod meil siiski lahkesti valmis pandud.

Eestis pole probleem rahapuuduses, vaid valedes prioriteetides.

Teiseks.

Viimases ajalehes Pealinn räägitakse elektrišokirelvadest - taseritest, millega Ansip tahab hakata streikivaid õpetajaid vaos hoidma.

Taseritega seotud ränkadest ohtudest ja probleemidest räägib seal Ain Seppik. Paraku aga ei ole sellest üliolulisest küsimusest viimasel ajal midagi rääkinud Keskerakonna fraktsioon.

Kas keegi meie omadest tõesti soovib, et tekiks olukord, kus ühed keskerakondlased lähevad miitingule, ning teised, kes miitingul ei osale, lubavad võimukoridorides laveerides hoopis oma erakonnakaaslaste taseritega piinamist seadustada?

Ühe Anna-Maria Galojani küsimuses on meil kommenteerijaid ja analüütikuid pikas rivis. Tervet rahvast ähvardaval taserite teemal aga on vaikus. Ühtäkki puudub sõnavõtmiseks kompetents või motivatsioon. Ilmselt mõlemad.

Kolmandaks.

Need, kes jätkavad pärast KE kongressi rünnakuid, - nendega enam samas erakonnas olla ma küll ei taha.

Enne kongressi oli sel kõigel teatud õigustus, kuigi ka juba siis mindi minu meelest liiale ning kahjustati Keskerakonna ja Eesti pikemaid huve. Keskerakonna sisevõitluse varjus vormistati ju teist korda presidendiks Toomas Hendrik Ilves.

Nüüd on Keskerakonna sisekakluses mindud aga selgelt üle piiri. Oleme jõudnud sinnamaani, et Kalle Laanet seletas Rahvusringhäälingu saates „Kahekõne", et ainult seni, kuni Keskerakond on võimul Tallinnas, ainult seni püsib ka Savisaar erakonna eesotsas, ning tema, Kalle Laanet, teeb kõik endast oleneva, et Savisaar võimult kukutada, s.t loovutada ka Keskerakonna võim Tallinnas.

Laanetiga paras paar on Rainer Vakra. Rääkides Savisaare ja tema toetajate surmaeelsest agooniast, on Vakra avalikult andnud teada, et ta ei kavatsegi tunnustada Keskerakonna liikmete enamuse poliitilist tahet.

Ma arvan, et me ei pea kauem erakonna sees pidama agitaatoreid, kelle eesmärgiks on erakonna positsioonide sihilik ja pidev kahjustamine.

Neljandaks.

Keskerakonna reiting on tõusul, valitsusparteide reiting langeb.

Mis samuti oluline, opositsiooniparteide reitingud ületavad teist kuud järjest valitsusparteide reitinguid. Kui täna toimuks valimised, oleks Keskerakonnal ja sotsidel Riigikogus kindel enamus. Me peame seda strateegilist edu hoidma ja kasvatama.

Viiendaks.

Algavad läbirääkimised koostööks Eestimaa Ühendatud Vasakparteiga.

Muidugi me ei rutta ajast ette. Me ei kavatse järgmisel nädalavahetusel raekojas kellegagi ühinemislepingut alla kirjutada, nagu sotsid seda tegid. Algatasime Vasakparteiga koostöö kahel suunal - korteriühistud ja maa infrastruktuuri kaitsmine. Meile on oluline signaal, et Keskerakond hoolib inimestest nii maal kui ka linnas.

Muide, kui sotsid otsisid endale liidetavat, siis vasakpoolse erakonna asemel võeti liitlaseks rõhutatult vene partei, mille majandusplatvorm on pigem parempoolne. Kunagi kõneks olnud Vene Erakonna ja Konstitutsioonierakonna ühinemine jäi just VEE taha, kes keeldus liitumast koos Konstitutsioonierakonnaga käinud Vasakparteiga.

Parteimaastikul toimub ka teisi konsolideerumisi.

IRL alustas kõnelusi Rohelistega, täpsemalt küll - IRL-i juhatuse uusliige Eerik-Niiles Kross asus kaasavaraks kosima Roheliste päramisi.

Rahvuslik Liikumine ja Rahvaliidu jäänused loovad Konservatiivset Rahvaerakonda. See on rohkem perekond Helmede projekt.

Jüri Toomepuu on ajanud püsti Põliseesti lipu. Mis aga ei pruugi ära hoida uue erakonna teket paremal tiival.

Võimalik, et see vabade valentside üleskorjamine hoopis puhastab teed uuele jõule. Eriti juhul kui IRL kängub veelgi, või neelatakse alla Reformi poolt, nagu märkis väga teraselt Aivar Hundimägi Äripäevas.

Ma arvan, et kõik te olete vaadanud You-Tube´is ilmselt varjatud kaameraga tehtud videoid IRL-i 2011. aasta augusti erakorraliselt suurkogult. Mart Laarilt sümboolse peaministriportfelli saanud Urmas Reinsalu võib seda seanahast toodet rahulikult tarvitada tublile koduomanikule vajalike toasusside panipaigana.

Ja ka Reformierakond pole enam endine. Kui veel mullu suvel käis ka Keskerakonna sees ringi üks tont jutuga, et Keskerakond peaks diili tegema Ansipiga, siis täna tal seda juttu enam pole. Mitte sellepärast, et Ansip ise on teatanud, et on väsinud. Vaid veelgi rohkem sellepärast, et tänaseks on juba iga põlvepikkune poisikegi aru saanud, et Ansip peab astuma tagasi, selleks et Eesti saaks minna edasi.

Keskerakonna ja SDE enamuse saavutamiseks parlamendis on see ainult hea. Vasakul tiival uut erakonda ei teki, sest kaks tugevat ja kasvavat jõudu on seal olemas. Ümberformeerimised paremtiival peegeldavad parempoolse poliitika kriisi Eestis.

Kuuendaks.

Pikemalt käsitleti Toomas Annuse kaitsekõnet maadevahetuse protsessis,

kus Annus andis mõista, et prokuratuur ja kapo hävitasid Rahvaliidu ning nüüd ei jäta nad enne, kui Keskerakonnaga juhtub sama mis Rahvaliiduga.

Keda siis ette võetakse ja likvideerima hakatakse, kui Keskerakonnaga on asjad ühel pool? Kas siis võtavad õiguskaitseorganid ette sotsiaaldemokraadid, kelle liikmetel küllalt patte hinge peal, ainult et seni on ajakirjandus ja õiguskaitsjad sel teemal suu kinni pidanud?

Meil on oma süü selles, et oleme kasvatanud niisuguse kapo ja niisuguse prokuratuuri, kes näevad oma kohustust parempoolsete võimu hoidmises ja meie hävitamises.

Seitsmendaks.

2013. aasta suured asjad.

Tasuta ühistransport Tallinnas on projekt, millel on tugev sotsiaalne ja roheline mõõde. Ma arvan, et Eesti pealinn sõidab tasuta ühistranspordiga ennast Euroopa roheliseks pealinnaks.

Linnalt palka saavate töötajate palgad peavad tõusma. Ma rääkisin, et Tallinn toetab streikijate nõudmisi. Tallinn annab siin eeskuju nii Vabariigi Valitsusele kui ka teistele omavalitsustele.

Tuleb ka pensionilisa suurendamine 1200-lt 2000-le kroonile. (2000 krooni = 128 eurot - Toim.) Arvestades eurole üleminekuga kaasnenud hinnatõuse, pole seda palju, kuid teeme mis suudame. Meie ei saa käsi laiutada ja kuulutada, et Eestil on raha ainult kreeklastele.

Kui president Ilves rääkis vabariigi aastapäeval Eesti kriisist väljumisest tänu eurole, siis peaminister Ansip rääkis sealsamas Tartus juba ees terendavast uuest kriisist - mis paradoksaalsel moel on põhjustatud suurel määral just nimelt tänu meie kuulumisele eurotsooni.

Ansip kiirendas ja süvendas Eestisse kriisi saabumist Pronkssõduri rohmaka teisaldamisega. Kriisist väljumise peamiseks abinõuks oli kuulutatud euro. Ja nüüd selgub enne eelmisest kriisist väljumist (meie inimeste palgad pole ju taastunud), on just euro ise juba uue kriisi põhjus.

Selline riigijuhtimine meenutab Armeenia komsomoli, kes ise püstitas raskusi, et neid siis kangelaslikult ületada.

[esiletõsted]

Ma arvan, et Eesti pealinn sõidab tasuta ühistranspordiga ennast Euroopa roheliseks pealinnaks.

Arvestades eurole üleminekuga kaasnenud hinnatõuse, teeme mis suudame. Meie ei saa käsi laiutada ja kuulutada, et Eestil on raha ainult kreeklastele.

Jaga |