Eesti riik võib jälle saada oma raudtee peremeheks

21. detsember 2005


Eesti Raudtee enamusomanik Baltic Rail Services (BRS) pöördus Eesti riigile kuuluva Tallinna Sadama poole ettepanekuga teha hinnapakkumine Eesti Raudtee aktsiatele. Samal ajal BRSiga pöördus Tallinna Sadama poole oma aktsiate müügi ettepanekuga ka BRSi 33% omanik OÜ Ganiger Invest, mis kuulub eestlastele Jüri Käole ja Guido Sammelseljale.
Raudtee enamusaktsiad müüdi Mart Laari valitsuse ajal 2001. aastal suurte skandaalidega, mille tulemusel kukkus esiteks ametist sotsiaaldemokraadist majandusminister Mihkel Pärnoja ja sel erastamisskandaalil oli oluline osa terve Laari valitsuse kukkumisel.
Raudtee müüdi BRSile ühe miljardi krooni eest. Tänavu suvel alustas BRS aga protsessi Eesti Raudtee varade hindamiseks 6 miljardile kroonile. Sellega kaasa minnes oleks riik tunnistanud, et raudtee müüdi vaatamata kallitele erastamisnõustajatele ligi kolm korda alla ettevõtte reaalse väärtuse.

Kui eeldada, et Eesti Raudtee aktsiate hind on nelja aastaga kasvanud kuni 100%, võiks terve BRSi tükk täna maksta kuni kaks miljardit krooni. Aasta kohta teeb see aktsiate tulukuseks 25%, mis oleks praeguses Eesti Vabariigis kahtlemata kuninglik teenistus. Isegi siis, kui tulust arvata maha vanadesse Ameerika veduritesse tehtud investeering. Samas on Postimehe kaudu juba ilmunud spekulatsioon, justkui oleks küsimuse all ühe miljardiga müüdud raudtee müük 4 miljardi krooni eest.
Miks BRS-i omanikud siiski raudteed müüa soovivad? Ameeriklasel Edward Burkhardil olevat silme ees raudteeprojekt Poolas ja selleks on lihtsalt raha vaja. Eestlastest eraomanikud haistavad aga müügilt teenimisvõimalust ega näe enam lootust Laari valitsusele sarnaneva grupeeringu võimuletulekuks, kelle abil Eesti riiki lõputult lüpsta.
Kuigi aktsiad on sisuliselt vabas müügis, on kõige reaalsem huviline siiski Eesti riik. Meie majandus kasvab ja riigil raha on. Isegi kui riigil poleks kohe raha tehingu sooritamiseks, poleks infrastruktuurile laenu võtmine kindlasti mingi probleem. See võikski olla üks tulevikuinvesteering, millest on rääkinud Villu Reiljan.
Loogiliseks ostuhuviliseks võib aga olla ka Vene riigile kuuluv raudtee või Vene suurfirmad, kellele kuulub suurem osa Eesti raudteel veerevatest kaupadest. Päriselt ei saa välistada ka Hiina huvi positsioonide võtmiseks Euroopa Liidu kirdenurgas asuva Eesti infrastruktuuris. Loomulikult tuleb BRSil arvestada ka võimalusega, et nende soovitud hinnaga Eesti Raudteele ostjat pole ning sel juhul tuleb tal enesel kas edasi majandada või hind alla lasta.
Kuna Tallinna Sadama aktsiad kuuluvad 100 protsenti riigile ja aktsiate hoidjaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, otsustas ministeerium moodustada pakkumise analüüsimiseks ja valitsusele ettepanekute tegemiseks komisjoni.
Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)