Mannerheim paljastas väikeriike põrmustava häbiväärse sobingu

 Nüüd on selgunud Soome marssali Mannerheimi arhiivi materjalide põhjal, et mõni nädal peale 1939. aastal sõlmitud Molotovi–Ribbentropi pakti, 15. oktoobril 1939, sõlmiti NLiidu, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ülisalajane leping, mille lõppeesmärk oli Saksamaa vallutamine. See leping andis NLiidule, Suurbritanniale ja Prantsusmaale õiguse okupeerida Soome ja Balti riigid ning Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra?!

Nimetatud häbiväärsest Suurbritannia, Prantsusmaa ja NLiidu poolt sõlmitud sõjalise koostöö rangelt salastatud lepingust ei ole sageli teistele riikidele „demokraatiat“ õpetavad Suurbritannia ja Prantsusmaa sõnagi lausunud.

Salajased luureandmed

Kuidas see häbiväärne väikeriike põrmustav sobing siiski tuli päevavalgele? Siin on tohutud teened Soome kõigi aegade suurimal poliitikul ja sõjaväelasel, Soome Vabariigi presidendil, marssal C. G. E. Mannerheimil, kes koostas salajaste luurematerjalide põhjal dokumentide kausta S-32. Nende alusel kirjutas reservmajor Erkki Hautamäki hiljuti raamatu „Suomi myrskyn silmässä“ (Soome tormikeerises), mis on pühendatud marssal Mannerheimi usaldusmehele-agendile, erakordsete võimetega ohvitserile (ka parvepoisile!) Vilho Tahvanainenile, kes valdas mitut keelt ja täitis marssalilt saadud eriülesandeid.

Kui Mannerheim lahkus 1917. aastal tsaari-Venemaa armeest kindralleitnandi auastmes, leppis ta Venemaale jäänud sõpradest ohvitseridega kokku salajaste luureandmete saamiseks Venemaalt. Nende ohvitseride varjunimed olid Gregori, Irina ja Luci. 1930. ja 1932. aastal õnnestus Tahvanainenil hankida NLiidu ja Soome piiri illegaalselt ületanud agentidelt salajasi luureandmeid. Näiteks 09.08.1932 viis ta need andmed Soome presidendi Pher Evind Svinhufvudi koju, kus samal ajal viibis ka Soome tolleaegne kaitsenõukogu esimees Mannerheim. On teada, et 1939. a novembris kohtus Tahvanainen Mannerheimi käsul Eestis, Narva lähistel agent Gregoriga, kes väidetavalt oli eesti päritoluga Punaarmee polkovnik. Sel kohtumisel andis Gregori üle kaks ümbrikku salajaste dokumentidega ja kaks filmirulli.

12.11.1939 hommikul tutvus Mannerheim saadud luureandmetega ja oli väga imestunud, kui dokumentidest selgus, et 15.10.1939 sõlmisid NLiit, Suurbritannia ja Prantsusmaa Moskvas salajase koostööpakti väikeriikide Eesti, Läti, Leedu ja Soome iseseisvuse hävitamiseks. Suurbritannia ja Prantsusmaa vaikival nõusolekul pidi Punaarmee 1940. aasta märtsiks vallutama Soome ja hiljemalt sama aasta maikuu lõpuks Balti riigid.

Sõda Soomega algas 30.11.1939 kell 8.30, kui NLiit ründas sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. See rahu kestis 25. juunini 1941. Talvesõja alustamise eesmärgiks ei olnud hoopiski mitte NLiidu riigipiiri nihutamine Leningradist kaugemale, vaid kogu Soome Vabariigi okupeerimine.

Teise maailmasõja käigus oli Soome uuesti sõjategevuses NLiidu vastu, kuid formaalselt väideti end mitte olevat Saksamaa liitlane. Väidetavalt olid NLiidu justiitstegelased Mannerheimi kandnud Nürnbergi protsessi kohtualuste nimekirja, kuid J. Stalin oli tema nime maha kriipsutanud.

Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama NLiidule 13% oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi. Soome kaitsmisel Talvesõjas oli marssal Mannerheimil erakordselt suured teened. Kuna Mannerheim tundis isiklikult Vene tsaari Nikolai II (muide, võttis osa tema kroonimistseremooniast väljavalitud nelja ratsakaardiväeohvitseri hulgas, ning on öelnud, et see oli uhkeim tseremoonia, milles ta on kunagi osalenud. Vt. C.G.E. Mannerheim. Suomen marsalkan muistelmat (Soome marssali mälestused) I-II. Kansanpainos, 1954, lk. 15–16), siis on arvatud, et Talvesõja käiku ja võib-olla ka selle lõppu võis mõjutada nende ohvitseride kokkusaamine sõja ajal?

28.01.1940 teatas J. Stalin Briti mereväeministrile W. Churchillile saadetud kirjas, et Soome ja sellele kuuluvad saared on 15. maiks 1940 Punaarmee poolt vallutatud. Vastuses Stalinile esitas Churchill Suurbritannia, Prantsusmaa ja N Liidu ühisrinde konkreetse plaani, mis nägi ette Saksamaa ründamist kolmest suunast korraga. 1940. aasta kevadel pidid Suurbritannia ja Prantsusmaa koos Hollandi ja Belgia vägedega alustama sõjategevust Saksamaa vastu. Põhjarinde loomiseks pidi Briti sõjavägi maabuma Norras ööl vastu 15.05.1940. Brittidega liitunud prantslased pidid võtma oma kontrolli alla Taani ja Lõuna-Rootsi, kus nähti ette Saksamaa vastu alustatava sõja Lõunarinne.

Hitler ennetab Antanti

Kuid Hitler saab nendest plaanidest teada Saksa luureagendi kaudu, kes 08.02.1940 saadab Londonist Berliini salajase kiirteate. 09.03.1940 võttis marssal Mannerheim vastu Hitleri usaldusmehe oberstleutnant Josep Veltjensi, kes andis talle üle kirja, Mannerheimi arhiivi säiliku K/8/24, kus on öeldud, et Saksa valitsus 07.03.1940 teatab, et Saksamaa vastu on olemas Suurbritannia, Prantsusmaa ja N Vene rünnakuplaan, mis näeb ette Balti ja Skandinaavia riikide vallutamist ning et seepärast Saksa valitsus ei või oodata, kuni see plaan realiseerub – Saksamaa territooriumile ei tohi mingil tingimusel sõda kanduda. Norra, Taani ja Soome ründamise ennetamiseks kasutab Saksamaa preventiivseid abinõusid. Alla kirjutasid Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop ja riigimarssal H. Göring. Kirjale oli lisatud fotokoopia 15.10.39 Stalini ja Churchilli allkirjadega sõjalisest salalepingust koos lepingu realiseerimise plaanidega.

Teatavasti lendas 10.05.1941 ootamatult Suurbritanniasse Hitleri väga lähedane kaastöötaja Rudolf Hess. Tal võis kaasas olla 15.10.1939 Moskvas Saksamaa vastu sõlmitud N Liidu, Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjalise salapakti koopia, et sobitada Suurbritanniaga rahu ja seega hoida ära sõda Euroopas? Suurbritannias Hess arreteeriti ja Nürnbergi sõjatribunal mõistis talle eluaegse vanglakaristuse.

Kuid Hitler nurjas need lääneriikide ja N Liidu rünnakuplaanid, andes käsu mitmel rindel väga ohtlike välksõdade alustamiseks, mille tagajärjeks kujunes paratamatu kaotus Teises maailmasõjas.

Mannerheimi arhiiv jääb paljudeks aastateks suletuks

Mannerheim ja Tahvanainen vaatasid kogutud saladokumendid 1945. a veelkord läbi. Osa neist hävitati, osa anti üle Soome Riigiarhiivi. Kõikidest tähtsamatest dokumentidest tehti koopiad, mis hiljem jäid Tahvanaineni kätte.

Soome president Juho Kusti Paasikivi, kes 1945. a jättis Soome edasise saatuse NLiidu juhtkonna otsustada, nõudis Tahvanainenilt surma ähvardusel, et neid materjale ei avaldataks, ja seetõttu andis need materjalid edasi väga usaldusväärsele ohvitserile V. O. Oramale, et see need esimesel võimalusel avaldaks. Kuid ka Oramal ei õnnestunud neid avaldada, kuna J. K. Paasikivi järglasel president Urho Kaleva Kekkonenil olid NLiiduga sõbralikud suhted. Orama oli sunnitud oma kõrge ea ja halva tervise tõttu andma need materjalid omakorda üle erumajor Erkki Hautamäkile, kes need raamatuna üllitas.

ANDO LEPS,  õigusteaduse doktor

Varem avaldatud Nelli Teatajas.

[fotoallkiri]    RIIGIMEES: Soome marssali Carl Gustaf Emil Mannerheimi arhiivi materjalidest selgus, millisele häbiväärsele lepingule Suurbritannia, Prantsusmaa ja NLiit 15. oktoobril 1939 alla kirjutasid. Teistele riikidele „demokraatiat“ õpetavad Suurbritannia ja Prantsusmaa miskipärast enam seda meenutada ei taha.

Jaga |