Kas uus GIBB tulekul?

KESKNÄDAL,      29. mai 2002




Vastavalt Vabariigi Valitsuse 14.05. 1998.a. korraldusele nr. 426-k NRG poolt esitatud äriplaani kohta valitsuse otsuse väljatöötamiseks moodustatud asjatundjate komisjoni otsusele ning tulenevalt nimetatud korralduse punktist 3 ja arvestades asja kiireloomulisust, palume Teid sõlmida nõustamisleping vajaliku ekspertiisi kaasamiseks maailma tuntud investeerimispangast Schroders komisjoni volitatud töögrupi poolt kooskõlastatud lepingu alusel.
Allkirjad Raivo Vare, Jaak Leimann.

Küllap mäletab enamus lugejaid, mida tähendab GIBB ja mida see nimi Eestile sümboliseerib. Tegemist on ühe tuntud välismaise konsultatsioonifirmaga, mis on kahtlemata olnud siinmail üks kavalamaid rahapumpamise organisatsioone. Lühidalt öeldes andis GIBB nõu ja konsultatsiooniabi, kuidas kõige lihtsamalt, kasulikumalt, tulusamalt ja kiiremini saaks erastada Eesti raudtee.
Meie jaoks kurb on tõsiasi, et ei peetud silmas mitte Eesti riigi kodanikke ega riiki, vaid väikest huvidegruppi, kuhu oli loomulikult kasulik kuuluda "majanduslikult". Konsultatsioonid on tänapäeval väga populaarne valdkond, kus sageli jääb arusaamatuks nende eesmärk ning GIBBi puhul nii eesmärk kui hind. Maksta
75 miljonit krooni paneb paljud inimesed mõtlema. Paneb mõtlema, sest konsultatsioonifirma otsimisel välja kuulutatud konkursi käigus selgus, et nii mõnigi firma oleks olnud nõus konsulteerima 15 korda madalama summa eest!
Mida siis GIBB selle 75 miljoni krooni eest Eesti riigile andis? Andis Eesti Raudtee poolt väljatöötatud arengukava ingliskeelse variandi ja soovituse kuulutada võitjaks ostuvõimetu firma. Seega saatsid Eesti Raudtee erastamist algusest peale skandaalid alates nõustaja valimisest kuni selle töö eest ülisuurte summade maksmisega. Edasi valis erastamisagentuuri nõukogu konkursi võitjaks Rail Estonia, kelle nimel kõnelnud itaallane Antonio Angotti osutus USAs tagaotsitavaks kurjategijaks. Meil nime all Tony Masseina rikkus korduvalt Eesti piiri ja on rahvusvaheliselt tagaotsitav tänaseni. Tagaotsitava toimetas illegaalselt Eestisse praegune Päevalehe kolumnist, tolleaegne luurekoordinaator ja riigi saladuste eest vastutaja Eerik-Niiles Kross. Ebaõnnestunud oli ka vedurite tehniliste andmete arvestamine GIBB poolt, mis ei vasta oma teljesurve ning muude parameetrite kohaselt meie standarditega.
Kuigi raudtee erastamine viidi läbi, ei õigusta see loomulikult neid summasid, mida maksti.

3. juunil 1998. aastal andsid Mart Siimanni valitsuse ministrid Raivo Vare ja Jaak Leimann Eesti Energia juhtidele korralduse sõlmida nõustamisleping Schrodersiga. Kirja alusel nõutakse Eesti valitsuselt üle 50 miljoni krooni ehk 3 miljonit USD.

Kuigi Eesti raudtee erastamine viidi rahva tahte vastaselt käbi, ei õigusta see tehing neid ülisuuri summasid, milliseid tehingu korraldamise eest maksti.

Raudteega sarnane lugu Narva elektrijaamadega

Müügitehing jäi õnneks pooleli, seda ei suudetud lõpuni viia. Kuid ka sellel tehingul olid omad välismaised nõustajad - Schroders Investeerimispank - mis samuti tahtis saada suuri rahasummasid. Informatsioon selle kohta on pääsenud ka ajalehtedesse, kuigi mitte täielikul kujul. Asja on esitatud nii, et Schroders Investeerimispangalt telliti Eesti Energia poolt põhjendamatult kalleid konsultatsioone. Veel siis, kui juba kõigile oli selge, et sellest tehingust midagi välja ei tule. Selline on tõde, aga mitte kogu tõde.
Schrodersi Investeerimispangaga sõlmitud tehingus on peidetud viitsütikuga pomm. Lepingus, mille Eesti Energia kirjutas alla Schroders Investeerimispangaga on kirjutatud, et kui NRG tehing viiakse läbi, siis maksab Eesti riik konsulteerijatele preemiaks 4 miljonit USD. Hea küll, ütleb lugeja, õnneks jäi see tehing katki. Ka seda võimalust on lepingus ette nähtud. Nimelt on pooled nõustunud, et kui tehingut läbi ei viida, siis maksab Eesti riik konsulteerijatele "halva nõu eest" preemiaks 3 miljonit USD.
"Kesknädalale" teadaolevalt ongi Schrodersi esindajad nüüd kohal käinud oma raha välja nõudmas. Kõigepealt ähvardasid nad Eesti ametnikke sellega, et kui raha ei maksta, siis annavad nad meid kohtusse. Õnneks näitas aga Eesti Energia uus nõukogu üles külma närvi. Ka NRG ähvardas Eestit kohtusse kaevata, kuid ta vajus varsti õhust tühjaks. Eesti Energia Nõukogu ei võtnud ka Schrodersi ähvardusi väga tõsiselt. Seejärel pakkus firma välja "kompromissi", mis seisnes valmisolekus selle summa ulatuses Eesti riigile mingisuguseid muid konsultatsioone anda. Meil on aga vaba turumajandus ning kehtib riigihanke seadus. Pole sugugi kindel, et kui Eesti riik midagi tellibki, siis just Schroders vaba konkurentsi tingimustes peale jääb.
Nüüd ongi ametnikud mures - kas Reformi- ja Keskerakonna valitsusele sunnitakse peale oma GIBB või ei suudeta seda mitte? Ajaleht "Kesknädal" kutsub Eesti Energia nõukogu ja majandusministeeriumi endale kindlaks jääma ning mitte maksma maksumaksjate raha eest kinni eelmise ja üleeelmise valitsuse sigadusi.

Raivo Vare ja Jaak Leimann löögi all

Selgunud on veel üks pikantne episood. Ega Eesti Energia juhid kerge südamega sellele lepingule alla ei kirjutanudki. Küllap nad said aru, et tegu on järjekordse finantsoperatsiooniga Eesti maksumaksjate raha väljapumpamisel ühe rahvusvahelise firma huvides selle kodumaiste vahendajate poolt. Nii juhtuski, et 3. juunil 1998. aastal andsid Mart Siimanni valitsuse ministrid Raivo Vare ja Jaak Leimann Eesti Energia juhtidele korralduse sõlmida nõustamisleping Schrodersiga. Üldiselt on Eesti poliitik püüdnud enesest niisuguses olukorras kirjutatud jälgi maha mitte jätta. Seekord aga ilmselt teisiti ei saanud. Nii toobki tänane "Kesknädal" ära Vare ja Leimanni kirja, mille alusel nüüd nõutaksegi Eesti valitsuselt üle 50 miljoni krooni ehk 3 miljonit USD.
Ministrid rõhutavad oma kirjas nõustamislepingu kiireloomulisust. Ei tea, miks neil nii kiire oli, kestsid ju läbirääkimised NRG tehingu küsimustes veel 3,5 aastat? Oleks pidanud enne ikka kainelt mõtlema, kui Eesti maksumaksjale selliseid kohustusi võtta. Tegelikult peaks Eesti riik nüüd Varelt ja Leimannilt Riigi Vastutuse seaduse alusel, need miljonid kasvõi kohtu korras välja nõudma.
Muidugi võidakse öelda, et maksab Eesti Energia aga mitte Eesti riik. Kuid mis allikast tuleb raha Eesti Energiale? Ikka maksumaksjatelt! Mitte küll maksuna, aga elektri eest makstava rahana. Küllap on siis oodata uut elektrienergia hinnatõusu? Või koguti 1. aprilli tariifide tõusuga piisavalt nodi kaukasse, et sellest jätkub mitte ainult Eesti Energiale enesele, vaid ka tublidele Schrodersi nõustajatele. "Kesknädala" lugejad ootavad Eesti Energia uuelt nõukogu esimehelt asjakohaseid selgitusi nendes küsimustes.


Repro: ministrite Vare ja Leimanni käskkiri Eesti Energia juhatuse esimehele Gunnar Okkile lepingu sõlmimise kohta Schrodersi Investeerimispangaga.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)