Loome õpetajate „puhverkoja“!

 See liitumine peaks kaasa tooma õpikvaliteedi paranemise ning õpetajate töö efektiivsemaks muutumise. Kuid paraku pole keegi veel defineerinud, mis on efektiivsus ning kas koolide liitmine ei vii hoopis hariduse kättesaadavuse halvenemiseni.

Kvaliteetõpetajate ressurss on olemas

Praegusel etapil on õpetajate keskmine koormus üldhariduskoolides 0.82. Seega töötab alakoormusega peaaegu kogu Eesti õpetajaskond ning koolivõrgu korrastamise tulemusena kaotab töö iga viies õpetaja, kes praegu veel töötab üldhariduskoolis. Selline ebaloogiline olukord on tekkinud riigipoolsest poliitikast, kus „tõstetakse“ õpetajate palka, kuid reaalseid vahendeid selleks ei eraldata. Samas on lahendamata loodusainete, samuti valikainete õpetajate krooniline alakoormus (PGS-i järgi ei jätku õpetajatel ühes koolis lihtsalt koormust). Ning ka õpetajate haigestumisel või lapsepuhkusele minekul ei ole samaväärset asendust kuskilt võtta.

Kvaliteetõpetajate ressurss on aga Eestis täitsa olemas. Sellise olukorra üheks lahenduseks pakun „õpetajate puhverkoja“ ideed. Lühidalt tähendab see seda, et koolis alakoormusega töötavad õpetajad (vähemalt vanempedagoogi staatuses) koondatakse maakonna või linnaosa põhiselt „puhverkotta“. Nad on riigi poolt tasustatavad selle tundide arvu võrra, mis on neil õpetajatel nende kodukoolis täiskoormusest puudu. Näiteks kui koolis on koormust õpetajale 18 tundi, kuid täiskoha määraks on 24–26 kontakttundi, siis riigil jääb katta 6–8 kontakttunni tasumine. Ooteajal on „puhverkoja“ õpetajad valmis teistes koolides haigestunud või puuduvaid õpetajaid asendama, vastavalt oma erialalisele ettevalmistusele 6–8 kontakttunni ulatuses.

See aga ei tähenda, et „puhverkoja“ õpetajad oleksid täiteks teiste koolide mittekomplekteeritud personalile (asendusõpetaja jõuab hädasolevasse kooli mitte hiljem kui 30–45 minuti jooksul). Kui ei ole asenduste tellimusi, tegelevad „puhverkoja“ õpetajad erinevate ainealaste metoodiliste vahendite väljatöötamisega ja nende testimisega, „lahtiste“ tundide ettevalmistamisega, õpetajate tulemuste analüüsimisega, ainekavade optimeerimisega jne.

 Ümberkorraldused toimuks tõrgeteta

Tulemuslikkuse poolest on „puhverkoja“ analüüsid ja ettepanekud kindlasti adekvaatsemad mis tahes ametkondade analüüsidest ja ettepanekutest, sest „puhverkojas“ on analüüside ja ettepanekute tulemused otseselt seotud reaalse olukorraga reaalajas ning need on kontrollitud ja katsetatud reaalsete õpilastega reaalajas. Selline toimetamine tooks stabiilsust nii õpetajaskonnas kui ka õppeasutustes. Peaaegu kaob koolijuhtide mure ja stress ajutiselt puuduvate õpetajate pärast ning alati on koolidel võtta nõuandeid pedagoogilise töö korraldamiseks, ilma selleks lisaressursse omamata.

Kust riik saab selleks ümberkorralduseks vahendid? Vastav mittetoimiv ja riigi poolt rahastatav osakond on Innove’s, selle sulgemisel vabanevad vahendid on piisavad „õpetajate puhverkoja“ efektiivseks käivitamiseks ja tööshoidmiseks. Lisavahendeid saaks riik ka õpetajate täiendkoolitusrahade suunamisest „puhverkotta“, sest täiendkoolitust on kõige pädevam teostada õpetajalt õpetajale, praktikult praktikule. Koolitus on üles ehitatud praktilistele erialalistele kogemustele ning kaasaegsele teoreetilisele ettevalmistusele. Sellist õpetajate täiendkoolitusele pandud ülesannet ei ole riik püüdnudki lahendada. Praegused tsentraliseeritud täiendkoolitused on õpetajate ja koolijuhtide poolt pandud huumorirubriiki.

Praktiliselt igas koolis on õpetajaid, kes omavad koolitaja kvalifikatsiooni. See on olukord, mida HTM ei taha kuidagi arvestada ega kasumlikkuseks realiseerida.

MÄRT SULTS,

Riigikogu liige (Keskerakond), haridusspetsialist

Jaga |