Vladimir Velman: Valitsus liigub õiges suunas

Foto Scanpix

Kuidas on muutunud töö Riigikogus, kui Keskerakond kuulub valitsusse, kel on esimesed 100 tegevuspäeva seljataga?

Keskfraktsiooni töö Riigikogus on muutunud kohe kõvasti. Kui varem oli põhitegevuseks arupärimiste esitamine ning oma seaduseelnõudega väljatulek ja teiste eelnõude juurde muudatuste esitamine, siis mullu novembrist on asi teistmoodi. Nüüd on meie eesmärk kaitsta valitsuse positsioone. See ei tähenda, et oleme siin n-ö kummitempli eest. Iga nädal kuulame ministreid, kujundame seisukohti, vajadusel vaidleme. Suure saali istungitel tuleb pikemaid päevi teha, et valitsuse eelnõusid menetleda ja hääletustel osaleda.

Olete olnud Riigikogu liige kuuendat koosseisu järjest. Kuidas erineb koalitsiooni- ja opositsioonisaadiku töö?

Paljudele noorematele kolleegidele on praegune olukord muidugi uudne, sest oleme ju pikalt olnud opositsioonis.

Kuidas siis varem oli?

Varasemates koosseisudes oli ehk enam küpses eas inimesi, kes olid parlamenti tulnud teistelt erialadelt, olles oma valdkonna tuntud spetsialistid. Oli ka mitmeid nn kuldsuid nagu Arvo Sirendi või Liina Tõnisson. Hoolimata sellest, kes mingisse fraktsiooni kuulus, jäädi neid kuulama ja pöörati nende sõnavõttudele rohkem tähelepanu.

Olete olnud ikka seisukohal, et Eestis peaks iga eestimaalane saama korralikku palka. Kas teid kuulatakse?

Praeguse valitsuse tegevus ongi samm selles suunas. Näiteks Keskerakonna loosungiks on kogu aeg olnud astmelise tulumaksu kehtestamine, ning nüüd astumegi sellele teele. Iga keskmist palka või alla selle saav inimene hakkab oma töö eest tunduvalt rohkem raha kätte saama. Üks eesmärk on ikka see, et meil ei oleks madalapalgalisi inimesi. Kui aga neid siiski veel on, siis on kogu teenitud palga kättesaamise tagamine riigi poolt väga õige tegu.

Teine asi on muidugi majanduse üldine olukord – et oleks ettevõtlust, et jätkuks töökohti ning, mis veelgi tähtsam, ka töökäsi. Praegune väljaränne ja töökätepuudus tekitab mõne aasta pärast veelgi kurvema pildi.

Te olete ikka väljendanud arvamust, et riik peab olema tolerantne kõigi oma alamate suhtes, olenemata rahvusest.

Kodakondsuse küsimus on kaotanud paljuski oma aktuaalsust. Meil on üle 80000 nn. halli passi omaniku ja veel rohkem on siin elamisloa alusel Venemaa kodakondsusega inimesi. Kui veerand sajandi jooksul pole neil olnud võimalust ja vajadust oma kodakondsust muuta, siis nüüd ei olegi see enam nii terav küsimus.

Paljud halli passi omanikud käivad vabalt nii Euroopas kui ka Venemaal, ja kui nüüd välja pakkuda isegi n.ö kodakondsuse nullvariant, et kõik soovijad saaksid Eesti kodakondsuse, siis minu meelest ei olekski see huvi väga suur. Parim aeg selleks on maha magatud. Asjaolu, et ligi 200 000 eestimaalast ei osale oma kodakondsuse tõttu Eesti poliitikas, sest nad ei saa valida parlamenti, on minu meelest rudiment.

Olete Riigikogu väliskomisjoni liikmena öelnud, et välispoliitikas peame otsima ühiseid huve kõigi naabritega.

Väljapoole Eestit oleme ikka ühtsed ning väljendame kooskõlastatud seisukohti. Muidugi on komisjoni liikmetel ka erinevaid kogemusi ja vaateid.

Näiteks 7–8 aastat tagasi käisime ühe rahvusvahelise grupi koosseisus vaatlemas valimisi Ukrainas, ning minu piirkonnaks oli just Krimm. Koostasime seal nähtu ja kogetu põhjal aruande ning kohtusime ka Ukraina tollase juhtkonnaga. Rääkisime neile ausalt, et Krimmis valitsevad erinevad meeleolud. Teame kõik, mis hiljem juhtus, ning mulle polnud see sugugi üllatuseks.

Viibisin hiljuti Peterburis SRÜ riikide assambleel õigeusklike esindajana. Suhtlesin seal ka Venemaa Riigiduuma esindajatega ning olen kindel, et kuigi paljud nende väljaütlemised meile ei meeldi, peame suhtlust jätkama. Muidu ei saa me toimuvast õiget pilti.

Kas piirileping Venemaaga õnnestub varsti ratifitseerida?

Arvan, et see juhtub paari lähima aasta jooksul.

Te olete ikka tähtsaks pidanud ka kohalike volikogude tööd ja Tallinna linnaasjade ajamist.

Olen tõesti kandideerinud kõigil viimastel kohalikel valimistel, ning ka volikogusse valitud. Samuti lõin üle 20 aasta kaasa Põhja-Tallinna ja Kristiine halduskogu töös. Ka seekord olen otsustanud kandideerida Tallinna volikogusse.

Minu meelest on väga vajalik, et Riigikogu liikmed saaksid osaleda kohalike volikogude töös. On palju teemasid ja valdkondi, mida kohapeal arutatakse, ning need arutelud on kasulikud ka Toompeal töötavatele saadikutele, sest saad olla palju rohkem kursis sellega, mis reaalses elus toimub.

Küsis AIVAR JARNE

[fotoallkiri] VLADIMIR VELMAN: Suure saali istungitel tuleb pikemaid päevi teha, et valitsuse eelnõusid menetleda ja hääletustel osaleda. 

Jaga |