13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Roheline kuld, mida peaksime kaitsma ja hoidmaPEEP KÄRP, 17. september 2003Kaua veel ja miks müüakse meie metsamaid välisfirmadele? Eesti ajalehtedes avaldatakse iga päev kümneid kuulutusi talu- ja metsamaade ostmiseks. Igal nädalal toimuvad maakondades metsamaade ostu-müügi lepingute sõlmimised. Selline talumaade tükeldamine ja jupikaupa müük välismaalastele on kestnud juba aastaid. Oleks oluline teada, palju siis meie armsast Eestimaast juba maha müüdud on? Miks toimub selline müük otseselt riigivõimu osalusel? Koos maaga läheb välismaalaste käsutusse ka seal kasvav mets, mis on nii meie riigi kui iga taluomaniku rahvuslik rikkus. Ja millisel eesmärgil ostavad välismaalased Eesti talude metsamaid? Millisest riigist pärinevad need maaostjad, kes Eesti kui väikeriigi territooriumist suure osa endale ostavad? Miks võimaldab sellist müüki meie praegune riigivõim? Kogu selline maamüük on rahvusvahelises mastaabis pretsedenditu. Kas Eesti tahab siis tõepoolest olla ainuke riik maailmas, kes oma territooriumi väikeste maalappidena välismaalastele müüb? Eesti Vabariigi loomise algaastail pidasid samuti mitmed välisfirmad meie metsadele kasumijahti. Mäletan lapsepõlvest, et koduküla taludes toimus vilgas metsalõikus ja -väljavedu. Isegi naabertalu metsa tekkis sihtidega piiratud raielank, kus kõik kasvavad puud ära mõõdeti ja siis maha lõigati. Tähtsate nägudega võõrad onud korraldasid siis raielankide ostmist, ülestöötamist ja lõigatud palkide - propside - väljavedu. Siis osteti ainult metsa, mitte metsamaid nagu praegu. Lõigatud metsamaterjal veeti hobuveokeil maanteeäärseile laoplatsidele. Seal laaditi see veoautodele ja veeti ettenähtud sadamaisse. Suurtel teedel liikusid siis iga päev veoautod kõrgete ümarpuidu koormatega, mis olid ette nähtud tooraineks välismaistele tsellulooositehastele ja paberivabrikutele. Puidukoormate sihtpunktiks olid Tallinna ja teised Eestimaa sadamad. Noore riigi värsked võimud ei kontrollinud ega keelanud välisfirmadele metsaostutehinguid. Kord löödi majja paari aastaga Selline metsakaubandussüsteem kehtis 1934. aastani, mil riigivanem Konstantin Päts koos kindral Laidoneriga 12. märtsil kaitseseisukorra ja autoritaarse valitsemissüsteemi kehtestas. Uus võim alustas suurte reformidega riigi majanduselu tervendamiseks. Tehti lõpp väliskapitali juhtivale rollile Eesti väliskaubanduses. Lõpetati välisfirmadele talumetsade ostmine ja ümarpuidu väljavedamine. Metsa majandamiseks ja ekspordiks loodi Eesti Riiklik Metsatööstus, mille funktsioonidesse kuulus nii metsa ülestöötamine kui ka valmistoodangu eksport. Pandi tööle Põhja puupapivabrik Lasnamäel, Kehrasse ehitati täiesti uus tselluloositehas, mis kasutas toorainena männipuitu. Talunikelt osteti ümarpuiduna nii palke kui propse. Paari aastaga löödi metsamajanduses kord majja. Samuti likvideeriti välisfirmade tegevus põllumajandussaaduste ekspordil. Nende asemel loodi ühistegevuslikel alustel baseeruvad Eesti Võieksport, Eesti Lihaeksport ja Eesti Munaeksport. Põhjalike ümberkorraldustega ka teistel majandusaladel loodi kindel alus kogu majanduselu kiirele arengule. Edukas areng aga katkes pärast Eesti okupeerimist ja liitumist Nõukogude Liidu koosseisu 1940. aastal. Soomlased hindavad oma metsa, meie kahjuks mitte Praegusel, Eesti Vabariigi teistkordsel ülesehitusel ilmneb jällegi väliskapitali suur sissetung. Endised põllumajandussaaduse riiklikud eksportfirmad on likvideeritud, nende asemel tegutsevad jällegi välisfirmad, mis tegelevad nüüdki metsa ja metsamaade ostuga. Paistab, et nende tegevus võtab üha enam hoogu. Vanem generatsioon tunneb selle üle tõsist muret. Miks lubab riigivõim laostada meie talumaid ja -metsi? Mets on ju meie rahvuslik loodusvara, meie roheline kuld! Viimane on soomlastelt laenatud väljend, mis sobib meiegi metsarikkuse lipukirjaks! Aastaid tagasi Soomes viibides nägin, kuidas Soome talunik näitas lähedal kasvavale metsale ja lausus uhkustundega: "See on meie roheline kuld." Soome rahvas oskab kõrgelt hinnata oma metsa - rohelise kulla väärtust. See käib ka talumetsade kohta. Oli huvitav teada saada, et Soome maapiirkondades tegutsevad kõikjal metsaühingud, mille liikmeiks on talupidajad. Ühingus on palgaline metsnik, kes juhendab igas talus metsa kasvatamist, hooldamist, ülestöötamist ja müüki. Ta märgib ära puud, mis tuleb esmajärjekorras maha lõigata. Kas ei tuleks ka meil soomlaste eeskujul oma rohelist kulda ökonoomsemalt majandada? See aitaks kaasa kogu majanduselu arengule. Nii, nagu see sündis Eesti Vabariigi esimesel perioodil. Viimati muudetud: 17.09.2003
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
