Kas pension õiglasemaks ja seadus paremaks ?

KERSTI TUISK,      01. oktoober 2003


Teisipäeval, 23. septembril toimus Riigikogus Mõõdukate fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-de 26 ja 61 muutmise seaduse eelnõu, 48 SE esimene lugemine.
Eiki Nestor tegi ettepaneku muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61, mis kannab mõtet tõsta pensione mehaaniliselt ja § 26, mis on seotud muudatustega Eesti maksusüsteemis.

Eestis indekseeritakse vanaduspensioni indeksiga, kus võetakse arvesse eelmisel aastal toimunud sotsiaalmaksu kasv, liidetakse tarbijahinnaindeksi tõus, jagatakse see kahega ning saadud tulemiga korrutatakse läbi nii baaspensioni suurus, aastahinde suurus kui ka rahvapension.
Mõõdukate fraktsiooni poolt tehtava ettepaneku järgi oleks järgmisel aastal kasutatav indeks selline, kus pensionid korrutataks alates 1. aprillist läbi ühega kahest ja suuremaga neist - kas sotsiaalmaksu laekumise kasvu tõusuga või tarbijahinnaindeksi tõusuga.
Nestori ennustuse kohaselt tulevikus palgad enam nii kiiresti ei tõuse ja sel juhul võiks tema sõnul pensione indekseerida tarbijahinnaindeksi tõusuga, et ei tekiks probleemi vanaduspensioni suurusega ning Eesti riigil Euroopa sotsiaalkoodeksi nõuete täitmisega.
Ent kas on üldse vaja tegelda indekseerimise süsteemi rehabiliteerimisega, sest erinevate hinnangute järgi tõuseks pension vaid 10-20 krooni võrra kuus. Samal ajal kui pensionide väljamaksmiseks vajalikust rahast jääb aasta lõpuks 2 miljardit krooni vaba raha, see tähendab raha, mis jääb pensionide maksmisest üle. Järelikult ei ole puudu rahast, et inimesed suuremat pensioni saaksid, vaid puudulik on riikliku pensionikindlustuse I samba pensioniarvestuse valem. Samas oleks huvitav teada, mis otstarbeks kasutatakse riigikassas oleva pensionide väljamaksmise vabast rahast kasvavat protsenti.
Kuna teie, meie lehe lugejad, olete suurelt jaolt just see osa rahvast, keda see eelnõu puudutab ja kellele see huvi pakub, toon lühendatult väljavõtteid vastava eelnõu arutluse stenogrammist.

Küsimused E. Nestorile

J. Ligi
Missugune on siis inflatsiooni prognoos järgmiseks aastaks, kui te olete pidanud vajalikuks esitada seda eelnõu kui mingit päästvat vahendit pensionäridele. Minu väide on, et mingit praktilist väärtust teie eelnõu pensioni suuruses mängima ei hakka. Ei järgmine ega ka järgmised kümme aastat.

E. Nestor
Küsimus ei ole niivõrd prognoosis, kuivõrd põhimõttes, et kas me nendel aastatel, kus palgafond ei suurene, leiame mingi lahenduse pensionäridele. Seetõttu ei oma tähtsust, kas me prognoosime üheks aastaks suuremat tarbijahinnaindeksi tõusu või väiksemat. Ma julgen prognoosida, et seoses nende muudatustega meie maksusüsteemis palgad enam Eestis nii jõudsalt ei tõuse, samuti riikliku pensionikindlustuse võimalused. Ja kui me peame õigeks Euroopa sotsiaalkoodeksi nõuete täitmist, siis tuleb ju ometi midagi praktilist teha.

M. Opmann
Kas sa pead võimalikuks, et mitmel järgneval lähiaastal tarbijahinnaindeksi aastane tõus on tegelikult suurem ja sellest tulenevalt pensionikassa sisuliselt läheb mõne aasta pärast defitsiiti?
Milliseid katteallikaid sa näed puudujäävale summale?

E. Nestor
Katteallikatest esimene on stabiliseerimisreserv, mis selle tarvis moodustatud ongi, et pikaajalisi reforme finantseerida. Järgmiseks võiks olla riigi võlakirjad, mida valdav enamus pensionireforme teinud riike ka kasutab.

J. Männik
Rõõm on näha, kuidas sul opositsioonis olles head mõtted pähe tulevad.
Kust see küürakas indekseerimise värk tekkis, kui keegi ka kolmikliidu koalitsioonist seda ei soovinud, mida sa nüüd tahad parandama hakata.

E. Nestor
Kõigepealt oli üldse raske Eesti poliitikutele selgeks teha, et vanaduspensione peaks indekseerima. See võttis poolteist aastat. Täna kehtivas indeksis on kahed juured, ütleme siis nii, et sotsiaalmaksu laekumise kasv on Mõõdukate juurtega ja tarbijahinnaindeks selles valemis on tolleaegse rahandusministeeriumi ehk Reformierakonna juurtega. See on loomulikult kompromiss ja minu meelest on vanaduspensionide indekseerimine suur murrang selles teadmises, mis Eesti ühiskonnas sinnamaani pensionide alal oli.

R. Aidma
Viitasid pensionisaajate suuremale kindlustundele seoses pakutavate muudatustega indekseerimises. Kuid kui tarbijahinnaindeksi aastane kasv äkki hüppeliselt kasvab (me kõik loodame, et seda ei juhtu), kas siis on olemas tänase indekseerimise analüüs ja prognoosid, näitamaks, mis võib sellisel juhul juhtuda, kui pensionikassas raha ei jätkugi?

E. Nestor
Kõik prognoosid, mis selle indeksi kasutamise suhtes tehti, olid tehtud järeldusel, et meie tulumaksusüsteem ei muutu ja järeldusel, et palkade kasv on pidevalt jõudsam kui tarbijahinnaindeksi tõus. Juhul kui meie maksuseadustik muutub, siis on need prognoosid vaja üle vaadata ja ei ole ka ime, kui mõnel aastal palkade kasvu üldse ei toimu.

O. Taal
Väitsite, et mõni aasta võivad tarbijahinnad tõusta lakke, kuid palgad ei tõuse üldse. Kuidas ja missugustel majanduspoliitilistel tingimustel on see võimalik?

E. Nestor
Kui tulumaksuseadust muudetakse kolme aasta jooksul, nii nagu te seda välja pakute, siis seoses sellega palgad külmutatakse. Ma olen päris kindel, et nendel aastatel võib tarbijahinnaindeks tõusta kiiremini kui sotsiaalmaksu laekumise kasv.

I. Sooäär
Kas teie poolt välja pakutud indekseerimise printsiipi rakendatakse ka mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või liituvas?

E. Nestor
Brutopalga kasvu pealt indekseeritakse vanaduspensione näiteks Rootsis ja mitmes teiseski riigis, liituvatest riikidest näiteks samamoodi Poolas ja Lätis. Eesti pensioniindeks põhineb teadmisel, et meil on haaratud riikliku vanaduspensioniga nii palgasaajad kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad, seetõttu kasutatakse meil sotsiaalmaksu laekumise kasvu. Mingit erilist suurt vahet brutopalga kasvuga indekseerimisel või sotsiaalmaksu laekumise kasvuga indekseerimisel sisuliselt ei ole.

H.-V. Seeder
Kui õigeks peate seda, et tänased tööealised elanikud, töötajad, kindlustavad oma tulevase pensioni tänaste pensionäride arvelt? Ma pean silmas teise sambaga ühinejaid, keda finantseeritakse täna pensionifondis oleva või sinna laekuva raha arvelt. See on ju tegeliku pensionifondi tulevase defitsiidi peamine põhjus ja ei võimalda tänastel pensionäridel pensione tõsta. Võib-olla peaks allikas olema hoopis mingi muu?

E. Nestor
Kui aastal 2002 eelarvet tehes oli õigustatud see, et väljaminekut, mis tehti esimese sambaga liitujatele, ei kantud üle riiklikku pensionikindlustusse, ehk seda 4%, mille iga liituja endaga kaasa võtab, sellel lihtsal põhjusel, et siis see reform alles käivitus ja keegi ei osanud ennustada, kui palju on neid inimesi, kes 2002. aasta 1. juuliks sellise otsuse teevad. Aastast 2003 ehk sellest aastast oleks olnud korrektne see raha riiklikusse pensionikindlustusse üle kanda. Puht rahanduslikult tähendaks see lihtsalt erinevat aastat, millal see liigutus tehakse. Ühel aastal on seda vaja teha igal juhul ja siis suuremas ulatuses.
Kui selle 4% äraviimist oleks kaetud eelarvega igal aastal, siis oleks üks suur ülekanne mõne aasta pärast ära jäänud. Kui täna riik järgmise aasta riigieelarvest seda vahet stabiliseerimisreservi või võlakirjade abil ei kata, siis lihtsalt lükatakse seda asja edasi. Ilmselt on võimulolijatel olnud selleks väga praktiline põhjus. Nad on küll näinud, et riiklikus pensionikindlustuses on reserv piisavalt suur, kuid ei ole seda teinud. Tegelikult jõuab see aeg kätte mõnevõrra hiljem. Väide, et see toimub tänaste vanaduspensionide arvel, oleks õige juhul, kui ei oleks pensionide indekseerimist ehk teisisõnu, väljamakstavate vanaduspensionide peale kuluv raha tänu indekseerimisele. Konkreetse inimese vanaduspension ei ole seotud sellega, kui palju laekub riiklikusse pensionikassasse raha. Need on kaks erinevat asja ja see üleminekukulu tuleb katta riigil.

R. Järvi
Sa mainisid siin võimalike katteallikatena riiklikke võlakirju ja ka stabreservi kallale minekut. Teada on, et iga selline aktsioon, mis puudutab stabreservi, langetab rahvusvaheliselt mingil moel riigi reitingut, on ju see tegelikult mõeldud nii-öelda murranguliste sündmuste puhul kasutamiseks. Kas sellise eluolulise ja aeg-ajalt esilekerkinud küsimuse lahendamiseks on stabreservi kallale minek õigustatud?

E. Nestor
Vastavalt kehtivale riigieelarve seadusele võib stabilisatsioonireservi raha kasutada pikaajaliste reformide rahastamiseks. Kindlasti on need sellised reformid, mis on seotud demograafilise olukorraga, nagu pensionireform ja ka tervishoiureform.

Sõnavõtud

P. Tulviste
Isamaaliidu fraktsioon toetab seda mõõdukat ja samas sümpaatselt konservatiivset eelnõu. Indekseerimine, mille viis sisse Mart Laari teine valitsus, tagab pensionide stabiilsema kasvu ja ühtlasi sellega ka pensionäridele suurema stabiilsuse kui need pensioni tõstmised, mida me harrastame tavaliselt enne valimisi. Kui me selle eelnõu järgi toimime, siis ei jää pensionide kasv maha majanduskasvust, niisugune mahajäämine võib meid ähvardada seoses tulumaksu kärpimisega.
Jah, see raha tuleb tõesti reservist, kuid küsimus ei ole ju niikuinii mitte selles, kas me sealt raha võtame või mitte. Küsimus on selles, et millal me seda raha võtame ja kuidas me seda raha võtame. Tundub, et indekseerimine on selleks parem viis kui mõni teine.

J. Ligi
Selle tarbijahinnaindeksi säilitamise pikaajaline risk on selles, et kui ühel hetkel juhtub majanduses õnnetus ja inflatsioonispiraal käivitub uuesti, siis ei saa mitte kuidagi sellest riskist välja tõsta 1/3 elanikkonnast ja väita, et nemad pääsevad. Pensioni määrab siiski eelkõige sotsiaalmaksu laekumine ja selles mõttes võikski jätta pensioni sõltuma ainult sotsiaalmaksu laekumisest.

S. Oviir
Täna aastal 2003, mitu aastat pärast esimese samba pensionikindlustuse seaduse vastuvõtmist julges tolleaegne minister ja tänane Riigikogu liige härra Nestor välja öelda, et teise samba pension sööb ära esimese samba ehk riikliku pensionikindlustuse alusel täna pensioni saavate inimeste pensionitõusuks vajaliku rahaosa.
Hea, et ta on lõpuks ausaks saanud, kuid inimeste sõnad, kes saavad üleöö ausaks, üldjuhul usaldust ei ärata. Selle seaduseelnõu arutamise juures oleks edasiviiv olnud, kui härra Nestor tunnistaks, et esimese samba pensionide arvutamise valem on ebaõnnestunud ja et see töötati välja just sellel ajal, kui Nestori eestvõttel siin saalis me selle seaduse vastu võtsime ning suuremad osundajad vigasele valemile olid tookord just Keskfraktsioon ja Rahvaliidu fraktsioon.
Kuid seda ta paraku ei tee ja püüab meid panna täna uskuma, et järjekordselt tekki paigates ehk lappides toome me pensionärile stabiilsuse ja kindluse tema sissetulekute suuruse osas. Sellega ei saa nõustuda. Nii nagu mingi lappimine ei paranda ju olukorda, tegelikult on tegu ikkagi katkisele asjale järjekordse lapi pealepanemisega.
Miks ma nii arvan, miks see valem on ebaõnnestunud ja vajab täielikku ümbervaatamist ja uue tegemist?
2002. aasta suvel tõstsime Riigikogu ühekordse otsuse alusel ehk seadusesse ühe sätte lisamisel pensionide suurust. Mis oli tulemus? Pensionide vaba jääk, mis on suurem, kui oleks mõistlikult vajalik, suurenes vaatamata sellele ikkagi. Nüüd selle aasta suvel viidi läbi teine tõstmine, baassumma tõstmine 100 krooni võrra, ja jällegi oleme olukorras, kus väljamaksmiseks vajalikust rahast 1,7 miljardit on vaba. Kas see summa ei ole mitte liiga suur? Vabavahendite jääk peab olema, kuid mitte ligi kolme kuu pensionide väljamaksmiseks kuluva summa ulatuses. See juba ise viitab sellele, et paranda seda valemit, kuidas sa parandad, see on vigane ja lapp lapi peal mitte midagi ei muuda.
Riigikogu seadusandjana peaks endast lugu pidama ja tõesti vastu võtma seaduse, mis annab stabiilsuse ka pensionäridele. Seetõttu Keskfraktsioon seda eelnõu sellisel kujul toetada ei saa, kuigi me toetame valemi muutmist üldiselt.
Ja veel üks näide selle valemi vildakusest. Pensionäri aastakoefitsient on tema pensionisuuruse arvestamisel üks oluline parameeter.
Tänaseid maksumaksjaid, kes maksavad sotsiaalmaksu, on 726 839 ja nendest 520 964 aastakoefitsient tuleb väiksem kui üks. Suurem kui kümme on tervelt 740 pensionäril, töötaval inimesel, mis näitab, et 4/5 pensionäridest, kes täna pensionärina töötavad või ei ole veel pensionieas, ei too see valem elatamiseks vajalikku sissetulekut. Loomulikult ei taga see valem Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi nõuete täitmist.
Mul on heameel, et sotsiaalministeeriumil on olemas kolme aasta analüüsi tulemused ja seda küsimust on asutud läbi vaatama kompleksselt. Seetõttu ärgem tehkem täna seda viga, et lapime järjekordselt tekki, mis lapi kõrvalt nagunii käriseb.

A. Kork
Kui koolis omal ajal evolutsiooniteooriat sai õpitud, siis jäi mulje, et see on pikaajaline protsess. Täna ma sain aru, et sõltuvalt sellest, kas inimene istub opositsioonis või koalitsioonis, ministri posti otsas või saalis, võib see toimuda ka hüppeliselt.
Meile kõigile on selge, et indeksite süsteem, mis täna kehtib, tehti omal ajal teadlikult, sest pensionide tõus pidi maha jääma üldisest palgatõusust ja jäigi.
Tänane eelnõu, mis on sama mehe esitatud, viib vankri teise kraavi äärde. Selle süsteemiga peab paratamatult kassa tulevikus lõhki minema. Sotsiaalministeeriumis on praegu valmimas uuring pensionikassa tuleviku laekumistest seoses teise sambaga, mis peaks valmima novembris. Pärast seda oleks võimalik panna reaalselt paika pensioniindeks, mis sõltumata sellest, milline partei on koalitsioonis, milline opositsioonis, võiks pikemaks ajaks jääda ja anda meie eakatele kaasmaalastele kindlustunde tulevikuks. Seetõttu Res Publica ei toeta seda eelnõu.

K. Saks
Tuletan meelde, et riikliku pensionikindlustuse seaduse esitas omal ajal ikkagi valitsus, mitte Eiki Nestor personaalselt ega leia ma vajaliku olevat ekskursiooni teemal "Pildikesi minevikust". Tänases päevakorras ei ole ka järeleaitamistund sotsiaalpoliitika teemadel. Me oleme pakkunud aruteluks väga konkreetse eelnõu riikliku pensionikindlustuse seaduse kahe paragrahvi, number 26 ja 61, muutmise. Seda eelkõige mõeldes pensionäridele ja ma kutsun teid üles kaaluma, kas see ettepanek on hea või mitte, mitte kui hea on see mees, kes selle ettepaneku tegi. Mulle tundub, et täna juhtub teist korda sama lugu, et lihtsalt vale mees on puldis ettepanekut tegemas.

Märkimisväärne on, et E.Nestori sotsiaalministriks olemise ajal (1999-2002) tõusis pension vaid 80 krooni. Alles pärast ministritoolilt lahkumist hakkas talle muret tegema pensionäride väike pension ja ta hakkas Riigikogule usinalt üha uusi ja uusi seaduseelnõusid esitama.
Võrdluseks võib välja tuua, et selle 13 kuu jooksul, kui ministriks oli Siiri Oviir, tõusis pension 355 krooni.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)