Eduks ei ole vaja rivaali ebaõnne

 Esmaspäeval toimus Tallinnas juba kuues visioonikonverents. Algusaegadel püüti tähelepanu võita millegi ekstravagantsega, visionääride jalad tõusid üsna kõrgele maast lahti ja see tekitas järel-arutelusid teemal: kas visioon peaks olema ka usutav või pigem vastupidi – mida ebarealistlikum, seda peibutavam, ja ehk mõnele ka poliitiliselt kasulikum.

Nüüd oleme paaril korral valmistunud sügiseseks konverentsiks terve eelneva aasta, keskendudes seejuures linna tegelikele vajadustele. Fookust on aidanud seada Visiooninõukoda, mis linnavolikogu juures kaks ja pool aastat tegutsenud. Realistlikum teemapüstitus pole huvi meie konverentsi suhtes vähendanud, vastupidi – isegi Estonia teatri suurde saali on raske kõiki huvilisi ära mahutada.

Ent eks lõpuks annab ikkagi aeg arutust, milline valik on õigem: kas teha asju enda lühiajalise populaarsuse tõusu või paljude inimeste pikaajalise kasu nimel. Ja siin ei olnudki mul tegelikult kavas rääkida niipalju visioonikonverentsi põhimõtetest, kui asjade üldisemast korraldamisest Tallinnas. Konverentsi näite tõin vaid seepärast, et tunnen selle köögipoolt ja et minu meelest võib siin tõmmata paralleele. Nii nagu kõrgelennulised visioonid ei tarvitse anda muud kui hetkelist tähelepanu, ei maksa ka linnajuhtimises edule loota ühekordsete ja reaalsusest irduvate aktsioonide abil.

Laupäeval saab kolm aastat päevast, mil Keskerakond on pealinnas üksinda võimul. Pärast 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimisi, kui iga neljas valija hääletas Keskerakonna poolt, võtsime ainuvastutuse kanda mitte ainult Tallinnas, vaid 18 Eesti linnas ja vallas. Ei pealinnas ega terves Eestis polnud see meie erakonnale sugugi esimene valimisvõit, rääkimata esindatusest volikogudes või ka Riigikogus. Tallinna volikogusse on meie erakonna liikmed kuulunud kogu Eesti taasiseseisvuse aja, kuid nüüdne ainuvastutus on uudseks kogemuseks.

Seega – kui Tallinnas läheb midagi viltu, teavad valijad, keda süüdistada. Kui aga asjad edenevad, on samuti „süüdlane” teada. Keskerakond on olnud niisuguseks vastutuskoormaks valmis, ehkki kogu aeg leidub neid, kes tahaksid meiega kampa lüüa. Üks põhjusi, mis selleks ahvatleb, on kindlasti meie suutlikkus lahendada konkreetseid, inimeste elu mõjutavaid probleeme. Nii olemegi linnavolikogus leidnud endale hulga liitlasi tegudele häälestatud opositsioonisaadikute hulgast, kes ei soovi politikaanide kombel üksnes sõnu loopida, vaid midagi ka ära teha. Just seda oleme ajaga tõestanud – pealinnas kuulub ülekaalukas võim Keskerakonnale juba teist volikogu koosseisu järjest! – ja meie suutlikkust tunnistavad isegi rivaalid.

Ent kindlasti ei ole meie jaoks kõige olulisem mõõdupuu see, kas ja kui palju opositsionääre valikusituatsioonis meie poolele asub. Tähtsaim on siiski tegelikus elus, n-ö linnatänavail toimuv ja tallinlaste arvamus selle kohta. Ja just see üha positiivsem arvamus teebki kõige enam rõõmu. Kõik viimased rahulolu-uuringud Tallinnas on näidanud tõusvat trendi –  elanike hinnang linnavõimu tegevusele aina paraneb.

Kui keegi on avaldanud arvamust, et sellise trendi ainus põhjus on paratamatu korrelatsioon hinnanguga riigivõimule – mis paraku näitab vaid halvenemist –, siis selle väite lükkavad asjatundjad ümber. Siinkohal tsiteeriksin politoloog Anu Tootsi, kes 3. novembri ajalehes „Pealinn“ kirjutas järgmist:

„Keskerakonna toetus tõuseb sõltumata Reformierakonna ebaõnnest. Sest tuleb tõdeda, et Keskerakonnal läheb Tallinna valitsemisega päris hästi, mida näitab ka avalike teenuste uuring, kus rahvas leiab kõikide parameetrite osas, et elu linnas on kahe aastaga läinud paremaks. Samuti tõstab valijate toetusprotsenti kindlasti see, et poliitiline nääklemine on Tallinna linnavolikogus praktiliselt kadunud ja katsed kedagi jälle kukutada on jäänud minevikku. See kõik on positiivset mõju avaldanud. Keskerakonna toetus on tõusnud seega tänu edukale tegutsemisele ja mitte ainult selle tõttu, et Eesti Vabariigi valitsusel läheb halvasti.” 

Siia ei olekski põhjust enam midagi lisada. Üksnes seda, et Keskerakond on alati püüdnud õigustada valijate usaldust – ja see on olnud enamikul valimistest nii Riigikogusse kui ka Tallinna linnavolikogusse just meie erakonnale omane. Me ei tarvitse ega kavatsegi visata tähelepanu võitmiseks hundiratast ega püüda mõne nurgapoliitiku kombel iga nädal üht ja sama kinnismõtet meediale uues soustis maha müüa. Me teeme tööd linnaelu paremaks korraldamiseks.

TOOMAS VITSUT, Tallinna linnavolikogu esimees

Jaga |