TTV saade „Skorpion“ ja valusad torked

Kuna praegu on kõigil meie suurematel telekanalitel oma ühiskonnakriitiline sarisaade, siis on igati loogiline, et selle poole liigub ka Tallinna TV. Ühtlasi on Jakko Välist oma seniste saadetega saanud sedavõrd tugev kaubamärk, et ta sobib saatejuhina igas mõttes seda projekti realiseerima.

Nüüd, kus selle kirjatüki ajaks on kaks esimest saadet eetrisse jõudnud, võib vaatajana vahendada esimesi muljeid.

Esimese saate (6.03.) avalugu keskendus meie teedeehituse valupunktidele. Kuigi  luubi all oli Tallinna–Tartu maantee, siis seal ilmnev seondub ju moel või teisel ka muude teedega.

Teemat lahates avanes pilt, kus teedeehituseks eraldatud raha ei kasutata alati kõige otstarbekamalt.  Ilmekalt avaldub see  Vaidas üle Tartu maantee ehitatud  puidust ülekäigusilla  ja veidi kaugemal asuva ökodukti juures. Mõlemad objektid osutusid praktiliselt kasututeks. Mõistagi väärinuks  selle teemaga haakuv veelgi laiendamist. Kasvõi  möönmine, et samavõrd mõistusevastane oli pompöösse  ristmiku ehitamine  Tallinna–Narva maanteel Haljalasse, kui samal ajal jäi neljarealiseks ehitamata Aaspere–Haljala teelõik, kus sagedasti juhtub raskeid liiklusõnnetusi. Kui ristmiku rajamise eelarvest poleks teisena nimetatud objekti jaoks piisanud, siis saanuks selleks kasutada ka  raha, mida kulutati  suures osas mõttetute ringristmike väljaehitamiseks  Rakvere  ringteel.

Teise saate (4.04.) põhiteemaks oli valitud meie metsades toimuv, eelkõige seoses  metsaraiete mahtudega. See on meile kõigile väga oluline küsimus, sest eks ole eestlased ikka end metsarahvaks pidanud. Teemat arendades kaitses saatejuht  rahva hulgas valdavalt levinud seisukohta, et praegu rakendatav metsamajanduse strateegia, mis on pandud paika eelmiste, reformierakondlike valitsuste poolt, ei ole  jätkusuutlik ega Eestile kasulik, ning seda liini esindav ametnikkond tuleks välja vahetada. 

Teine probleem, millest saates kuigivõrd juttu polnud, on seotud nende väheväärtuslike puistudega, kust  ümarpuitu varuda pole võimalik. Neidki leidub meil suurel hulgal, kuid pahatihti lastakse puudel seal surra ja mädaneda. Kuigi  puidurafineerimise tehase rajamist mainiti paaris lauses, siis selle teema käsitlust polnud ilmselt plaanis. Kõik ju pooletunnisesse saatesse ei mahu.

Mõlemas kõnealuses saates oli ühe lühema loona näidatud meie maal ajaloolise pärandina säilinud mõisahooneid ja nende uhket interjööri tänapäeval. Esimesel juhul oli tegu Kõue mõisaga, mille omanik  on tänapäeval  Eerik-Niiles Kross. Kuna saate pealkiri  „Skorpion“  eeldaks  iga teema juures ka valusat torget, siis võinuks kommentaarina mainida näiteks seda, et omanik on teatud skeeme kasutades suurendanud  selle vara väärtust ka maksumaksjate raha arvel.

Teise saate huviobjektil, Padise mõisal, sellist taaka pole. Kunagiste omanike järeltulija Karl von Rimm on kogu kompleksi renoveerinud ausalt oma raha eest.  Siia sobinuks kommentaariks ehk torge Padiselt mitte  kaugel asuva  Riisipere mõisa omaniku suunas, kes  uhke häärberiga midagi ette ei võta ja laseb ajahambal  hävitustööd teha.

Kokkuvõttes tuleb Tallinna TV-d tunnustada veel ühe probleemsaate ellukutsumise eest. Tegijaile aga tahaks soovida jõudu ja uusi häid ideid!

ENDEL RIHVK

Jaga |