Eestlased on jäetud vihma kätte!

Omaenda riigivalitsuse peale pole ammu enam mõtet loota. Koalitsioon oleks võinud ju vähendada käibemaksu toiduainetele ja saanud hinnad pisut alla. Kuid ei! Peaminister Andrus Ansipi ja rahandusminister Jürgen Ligi valitsusele rahva elatustase korda ei lähe. Stenbocki maja huvitavad vaid riigi majanduslikud näitajad, mille eest Brüsselis kiita saab.

Elekter kallis praegugi

Kardetakse, et uuest aastast rabav elektrihinna tõus võib küündida 30 protsendi kanti. Koos elektri kallinemisega tõusevad loomulikult ka kõik teised hinnad. Ka siin võiks Reformierakonna ja IRL-i koalitsioonivalitsus rahvale appi tulla. Näiteks praegu kehtib tööstustarbijaile kaheksa korda kõrgem aktsiis, kui Euroopa Liidu minimaalne nõue ette näeb. Piisaks elektriaktsiisi vähendamisest kasvõi protsendi võrra.

Kuid ei! Eestlaste endi valitsus oma rahvale appi ei rutta. Tavaline inimene jäetakse jälle vihma kätte. Kaitsvat vihmavarju polevat kusagilt võtta.

Hinnad ajavad hulluks!

Tarbijahinnaindeksi muutus oli käesoleva aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga tervelt 4,1%. Enim mõjutas tarbijahinnaindeksit toit. Värske köögivili kallines koguni 35%, eluasemekulutused ligi 30%. Lennupiletid olid pea 60% kallimad kui eelmise aasta oktoobris. Eluasemekulutused andsid üldisest hinnatõusust 30%, millest omakorda üle poole 12,1% kallinenud soojusenergia. Mootorikütus on 8,8% kallim.

Kas pole mitte vapustavad arvud? Eriti, kui panna kõrvale tavainimese peaaegu olematu palgatõus. Meil on kujunenud olukord, kus osa rahvast lihtsalt ei jõua enam kallist elu kinni maksta. Hoitakse maksimaalselt kokku, kuid ikka raha ei jätku. Kokkuhoid käib esmajoones kõhu arvelt. Toitu ostetakse vähem ja võimalikult odavat. Mis sellepeale inimeste tervis ütleb, see valitsusele korda ei lähe.

Pensionid ju ei tõuse!

Nii see tõepoolest on, kuigi riigieelarves on 5-protsendine pensionitõus ette nähtud. Kui seda kasvu võrrelda elukalliduse tõusuga, siis selgub, et pensionide kasv jääb kõvasti alla. Eesti Pensionäride Ühenduse arvutuste kohaselt on reaalpension viimase nelja aastaga langenud kogunisti 20,7%! Arvesse on võetud pensionäride tarbimiskultuur, kus valdav osa läheb toidule, teine suur osa eluasemekuludele, natuke hügieenitarvetele ja ravimitele.

Elektrile kulub praeguse 305-eurose keskmise vanaduspensioni juures 8%. Kui järgmisel aastal elektrihind kerkib kasvõi paarikümne protsendi ringis, siis hakkab elektri osa olema kuni 10% pensionäri sissetulekust. Õiguskantsler Indrek Teder tegi ettepaneku seada madala sissetulekuga inimeste jaoks sisse mõni erisoodustus, mis pisutki leevendaks elektrihinna tõusu. Seni on valitsuse kõrvad selle ettepaneku kuulmiseks lukku jäänud.

Mis teha?

USA president Barack Obama kutsus juba oma esimesel valimistejärgsel teleesinemisel üles jõukamate ameeriklaste maksukoormust suurendama. "Me ei saa teel jõukusele vaid kärpida. Me peame ühendama kokkuhoiu sissetulekute kasvatamisega, mis tähendab muu hulgas seda, et jõukamad ameeriklased peaksid maksma rohkem makse," kinnitas president.

Eestis on sedasama juttu rääkinud Keskerakond. Kuid astmelisele tulumaksule on aastaid vastu seistud nii Reformierakonna kui ka IRL-i parteikontoreis.

Selge, et praeguse maksusüsteemi ja väga madala tootlikkuse juures, nagu see Eesti tööstuses ja põllumajanduses hetkel on, jäävadki riigi sissetulekud lähemate aastate jooksul üsna kesisteks. Juba õige varsti ei suuda Eesti ennast ära majandada. Raskemad ajad on ootamas. Pole lootagi, et keegi eestlastele mürgise hinnavihma ja elukalliduse äikese eest kaitset pakuks. See vihmavari jääbki rahva jaoks avamata.

HEIMAR LENK, Riigikogu liige

[pildiallkiri]

KÕRGETE HINDADE MÜRGISE VIHMA ALL: Pole lootagi, et keegi eestlastele mürgise hinnavihma ja elukalliduse äikese eest kaitset pakuks, kirjutab Lenk. See vihmavari jääbki rahva jaoks avamata - kuni püsib ülbe valitsus...

Jaga |