Suunatud majanduspoliitika eeldab vastutust

Olev Laanjärv,      24. jaanuar 2007


10. jaanuari Kesknädalas võrdleb majandusmees Olev Tomson Eesti majandust omapead sõitva autoga, mis varem või hiljem teelt välja sõidab. Tomsoni ettepanekul tuleb hakata majandust suunama, mille parimaks variandiks peab ta kiiret palgareformi.

Turumajandus on oma olemuselt süsteem, mis ise jõuab optimaalsesse tasakaalupunkti (näiteks hinnad kujunevad nõudluse ja pakkumise tulemusel jne) ning üldjuhul tagab efektiivseima lahenduse. Kuna iseregulatsiooni tulemusena tekkiv tasakaalupunkt majanduses võib raskesse olukorda seada teatud elanikkonnagrupid (vanurid, töövõimetud), siis on enamik valitsusi otsustanud mõnevõrra majanduspoliitikat suunata ja vabamajandust piirata. Heaks näiteks on maksusüsteem, millega kogutakse raha sotsiaalkulutuste katteks ja lahendatakse infrastruktuuri küsimusi.
Kuna majanduse isereguleeruv süsteem on üldjuhul palju targem kui kasvõi suur hulk majandusmehi suudab välja mõelda, siis on enamik turumajanduslikke riike pidanud paremaks majandust suunata minimaalsel võimalikul määral. Majanduse ülekavaldamine on keeruline ,ja parem on seda mitte üritada.
Tomson arvab, et kui läbi viia palgareform, siis tekib kohe keskklass ja need inimesed muutuvad majanduslikult kindlustatuks. Kui see on nii lihtne, siis miks ei asutud seda sel viisil lahendama juba 90-ndate aastate alguses ja miks viibime praegu olukorras, kus suur osa Eesti inimesi on ennast lõhki laenanud viimase võimaliku piirini?
Tomson pakub oma artiklis välja majanduspoliitilise meetme, mis tagaks töötajatele eluasemekaotuse korral teatud liiki kompensatsiooni. Ta on otsustanud lahendada selle läbi kindlustuse, mida tööandjad kohustuslikus korras kõigile töötajatele tagaks. Iseenesest huvitav mõte, kuid selline ideekäsitlus sobiks kas sotsialismile või mõnele kogukondlikule ühiskonnale, mitte aga vabale turumajandusele. EL on oma majanduslikult ülesehituselt küll väga sotsiaalse orientatsiooniga, kuid päris sotsialismi meil ühe liikmesriigina siin ellu kutsuda ei lasta.
Riikliku majanduspoliitika elluviimine eeldab majandusest sügavuti arusaamist ja vastutusvõimet vastuvõetavate otsuste osas. Ladina-Ameerika riikide kogemus näitab, et liig radikaalne ümberkäimine suunava majanduspoliitikaga võib viia suurte tagasilöökideni. Loodame, et Eestis jätkub piisavalt mõistust majandust arendada, kuid seda mitte ära rikkuda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)