Nädala juubilar MAI TREIAL 60

Itaalia ordeni komandöriristi pälvis Mai Treial suuresti seetõttu, et juhtis Riigikogu Itaalia sõprusrühma. Mai on olnud võlutud selle lõunamaa loodusest, ajaloo- ja kultuuriväärtustest. Puhkehetkedel kuulab ta sageli plaadilt „kolme kuulsat tenorit".

Valgamaal sündinud ja Tartu Ülikoolis juristiks õppinud naisele lähevad aga kõige rohkem korda Eestimaa rõõmud ja mured. Küllap sel põhjusel on teda valitud Riigikogusse tervelt neli korda - 1995., 1999., 2003. ja 2007. aastal.

Parlamenditöö esimesel perioodil Mai Treial esindas Eesti Perede ja Pensionäride Liitu ning oli aastail 1994-2000 ka selle eesotsas. Mitme erakonna ühinemisel sai temast rahvaliitlane ja selle erakonna üks eestvedajaid.

„Puutusin Maiga tihedalt kokku oma lühikese poliitikuelu kõigil etappidel: Riigikogusse kandideerides, valitsuskoalitsioonis, parlamendi fraktsioonides koos tegutsedes, peaministrikabinetis nõu pidades," meenutab tänane Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann, kes ajavahemikul 1997-1999 oli valitsusjuht. „Pean Maist väga lugu. Ta on arukas, analüüsiv, töökas, tundliku sotsiaalse närviga poliitik. Tema süda, hing, hool ja tähelepanu kuuluvad nendele, kel on raske, kes oma muredest jagu saamiseks vajavad tuge ja toetust. Mai on leebe ja naiselik igapäevasel suhtlemisel, samas visa, vintske ja järjekindel oma eesmärkide teokstegemisel ning valijate huvide kaitsmisel," kiitis Siimann.

Rahvaliidu avalike suhete juhina töötanud Manuela Pihlap samuti rääkis sünnipäevalapsest austusega ja lugupidavalt: „Mai on alati tegutsenud eesmärgiga jõuda iga ühiskonnaliikmeni ning loodab kõiki abivajajaid nõustada ja leida nende muredele lahendus. Ta võtab kõiki küsimusi isiklikult."

Manuela sõnul peab Mai poliitikuna oluliseks põlvkondadevahelise sideme hoidmist, et mäletaksime, kust oleme tulnud ja mis on meie tõelised püsiväärtused. Ta on võtnud hoiaku, et just tema eakaaslaste kätes on võimalus hoida noorte ja vanade sidet.

Mailt saab õppida vanaematarkust. Kuigi iga inimene ja eriti naine on kordumatu, küsisin Manuela Pihlapilt, millise iseloomujoone poolest ta Mai Treialiga sarnaneda sooviks.

„Kindlasti on see tema ääretu põhjalikkus ja pühendumine ühiskonnaprobleemide lahendamisel. Mõnevõrra vähem tunneb avalikkus Maid kui vanaema. Vaatamata sellele, et parlamendis tuli juhtida sotsiaalkomisjoni ning erakonnas erinevaid struktuure, lisaks koostöö liitude ja ühendustega, pole Mai hetkekski jätnud tagaplaanile oma lapselapsi. Olen Maid vanaemana alati imetlenud! Soovin, et minust saaks kunagi temasarnane vanaema!"

Manuela ei unusta mainimast, et kindlasti väärivad märkimist Mai suurepärased hoidisteretseptid. „Olen isegi kasutanud tema nõu ning ka minu riiulilt võib leida tema näpunäidete järgi valmistatud moose, kompotte ja muud paremat." Manuela Pihlap avaldab lootust, et Mai Treiali loodu kasvaks edasi ja oleks hoitud - olgu selleks siis tema õpetussõnad, panus seadusandlusesse või inimsuhetesse. "Kuigi öeldakse, et asendamatuid ei ole, siis meie praeguses sotsiaalpoliitikas on tunda tema puudumist," tunnistas juubilari noor mõttekaaslane.

„Mai päästis Jõgeva kultuurikeskuse," ütleb esimese asjana Jõgeva elanik ja linna üks staažikamaid ettevõtjaid OÜ Juta&Kaido juhataja Kaido Lehtla. Ta tunneb heameelt, et Eesti üks kauaaegsemaid ja põhimõttekindlamaid poliitikuid elab tema kodulinnas. „Ta leiab alati aega kuulata kaasinimesi, soovitada lahendusi, võimalusel abi pakkuda. Jõgeva linna hüüdnime silmas pidades võib öelda, et Mai on sooja südamega naine Eestimaa külmapealinnas!"

Mai Treial on korduvalt valitud Jõgeva linnavolikogusse ja ta osaleb ka praegu selle töös, juhtides Rahvaliidu fraktsiooni. Rahvaliitu enam pole, fraktsioon kannab aga ikka sama nime.

„Mai on toonud volikogu mikrokliimasse tarkust, väärikust, hoolivust. Tema jutt ei jätta ükskõikseks. Teda kuulavad tähelepanelikult nii mõttekaaslased kui ka oponendid," räägib Lehtla.

„Riigikogu liikmena on Mai Treial andnud oma panuse selleks, et märkimisväärne osa riigieelarve rahadest on jõudnud Jõgevale siinsete lasteaedade, koolide, raamatukogu jt kultuuri, sotsiaal- ja haridusobjektide remondiks," meenutab Lehtla. „Tervislikke harrastusi väärtustava inimesena on Mai koos Rahvaliidu erakonnakaaslastega toetanud kodulinna spordielu, iseäranis saalihokit ja jäähokit."

Jõgeva kultuurikeskuse juhataja, linnavolikogu liige Airi Rütter läks oma mälestustega tagasi 1990-ndate keskpaika. „Tollal kohalikus omavalitsuses võimulolijad ja neid toetavad ärimehed tahtsid sulgeda Jõgeva kultuurimaja vähese külastatavuse tõttu ja kohandada see kaubanduskeskuseks. Mai Treial kutsus Jõgevale tollase kultuuriministri Jaak Alliku, kes sellisele plaanile piiri pani."

Juubeliloo lõpetuseks veel üks huvitav tähelepanek. Suurde poliitikasse jõudnud ja Jõgevamaaga tihedasti seotud veetlevate naiste eesnimed algavad miskipärast M-tähega: Mai (Treial), Marika (Tuus-Laul), Margi (Ein).

JAAN LUKAS

Jaga |