Siimu hirmud ja Venemaa oht

Jaan Niin,      26. november 2003


Pole vist Eestimaal inimhinge, kes ei teaks kuulsat käbikuningate "juhtjäära" Siimu. Juba meie maad ja rahvast laastanud "vene-tatari-mongoli" ikke ajal oli ta libeda lutsukalana jõudnud komparteilise "puna-ookeani" valitsejate ühe "kroonprintsi" seisusesse. Kui rublahoiukassade juhina oli ta hakkama saanud tembuga, mis oleks igale lihtsamale inimesele taganud kümneteks aastateks "põdrasamblakorjaja" töö polaarjoone taga, pandi Siim selle asemel toimetama hoopis punaparteilist hääletoru Rahva Häält. Selle kaudu sai ta võimaluse kiita rahvale "horisondil terendavat" kommunismimiraazhi. Rahvusliku "sametise ülestõusmise" ajal marssis Siim juba kaasa rahvaga ja andis allkirju sinna, kuhu paluti.
Hiljem Eesti Panga juhina, pärast Eesti kroonide vahetamist panga rahahoidlas Vene rublade vastu, tegi ta Rahvusvahelise Valuutafondi soovitusel koos valitsusjuhiga leppe rublade üleandmiseks Venemaale ja "pistis hoidla võtme oma taskusse". Keskpanga juht vastutab ju isiklikult eriti selle raha eest, mis on hoidlas. Kuid leppe täitmise asemel avas ta varsti selle hoidla ukse ja viskas rublad "tänavale", kus need sattusid süüdimatute sahker-mahkerdajate kätte, kes kasutasid selle raha ära salaäris Venemaal.
Ja pärast seda tabaski Siimu esimene suur hirm Venemaa ohu ees, millest ta kirjutas 1997. aastal raamatus "Eesti rahareform 1992" (lk 147): "Suur hirm oli see, mis teeb Venemaa. Õnneks oli Gaidari valitsus. Kui olnuks tänapäevane Vene valitsus, siis ... Kõike oli võimalik teha."
Ja nüüd, 2003. aasta sügisel, pani Siimu avalikult sõna võtma teda järjekordselt tabanud suur hirm Venemaa ohu ees. Kuid siin tundub asi olevat seotud ikka nende Siimu "tänavale visatud" rubladega. Teatavasti on praegune Vene "tsaar" ja valitsuse peajuht hakanud tagantjärele looma "korda" riigi majandusasjades, alates Jeltsini presidendiks valimise ajast. Seal on nüüd "edukamad majandusbojaarid" tiritud trellitatud kongidesse, kus nad juba "kohtukulli söödana" ritta on seatud. Ju see ehmatabki taas meie rahavahetuse aegset "rahakambri peavõtmehoidjat" Siimu. Nii annabki ta märku uuest ohust, mis võib-olla sunnib teda isegi mõttele kolida hoopis kuhugi turvalisemale "lõunamere soojale rannale"?!
Sellest on vist tingitud ka Siimu eriline jäärapäisus, "nuumata" tulumaksu kärbetega eelkõige rikkureid, kes vajadusel peaksid nagu tänutäheks kindlustama tema heaolu "seal kaugel isamaast"(?!), kuigi selle tulemusel valdav osa eesti rahvast teeb sammu tagasi vaesumise suunas!
Kuid tulevikus võib Eestil üks Vene oht veel ees olla: kui Siim peaks Brüsselisse eesti rahva esindajana sooja koha saama, siis pole vist välistatud ka venepoolsed nn "mart-laarilikud pumppüssipartsud" tema portree suunas, mis võivad Eesti riigi näo liidunaabrite ees rumalalt kõverpeeglisse keerata!?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)