Eurojuubelduses tähelepanuta jäetud euroeitajate tänuavaldus

01. oktoober 2003


Pressiavaldus
14.09.2003

Täname eesti rahvast nii "jah" kui "ei" vastuste eest täna toimunud rahvahääletusel. Mõlemad annavad seaduslikult korrektse aluse Euroopa Liiduga liitumisprotsessi edasisele käigushoidmisele või lõpetamisele, samas aga välistades Eesti liitumise täna toimunud rahvahääletuse tulemuse alusel.
Tänane rahvahääletuse tulemus ei ava veel ust Eesti ühinemiseks Euroopa Liiduga. Tegemist on alles esimese rahvahääletusega pikas rahvahääletuste reas. Täna toimus Eesti kodanike esimene ametlik koputus Euroopa Liidu uksele ja ust saab edaspidi avada vaid juhul, kui tingimused Eesti võimalikuks ühinemiseks Euroopa Liiduga on rahvale vastuvõetavad ning kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseadusega.
Põhiseaduse juriidiline ekspertiisikomisjon jõudis juba 1998. aastal otsusele: "Komisjon on oma töö tulemusena jõudnud seisukohale, et kehtiv põhiseadus ei võimalda Eestil astuda Euroopa Liitu ning täita liikmesriigile Euroopa Liidu õiguskorra poolt esitatud nõudeid. Tänase rahvahääletuse "jah" tulemusega sätestati senisele ekspertiisikomisjoni otsusele lisaks rahva tahtena uus põhiseaduslik lisatingimus, et Eesti ei saa edaspidi kuuluda Euroopa Liitu enne, kui kuulumine on vastavuses Eesti Vabariigi Põhiseaduse aluspõhimõtetega.
Kõik need, kes ütlesid tänasel rahvahääletusel "jah", tunnistasid oma "jah" sõnaga veel kord Eesti Vabariigi Põhiseaduse aluspõhimõtete ülimuslikkust Euroopa Liidu õiguse suhtes.
Kuna Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud volituste alusel loodud ühenduse õigus on ülimuslik mis tahes sellega vastuolus oleva siseriikliku õigusnormi suhtes, mis kehtib nii varasema kui ka hiljem vastu võetud siseriikliku õigusakti kohta (Costa v. ENEL), siis kuulumiseks Euroopa Liitu tuleb selles osas muuta Eesti Vabariigi Põhiseaduse aluspõhimõtteid. Seda kinnitab jätkuvalt ka uus "Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu" (Brüssel, 18. juuni 2003 CONV 850/03) artikkel 10, mille kohaselt Euroopa põhiseadus ja liidu institutsioonide poolt liidule antud pädevust kasutades vastuvõetud õigusaktid on liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud.
Põhiseaduse aluspõhimõtteid ja esimese peatüki "Üldsätteid", mille kohaselt on tänane Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, saab põhiseaduse § 162 kohaselt muuta vaid rahvahääletusega. Tänase rahvahääletuse "jah" tulemus avab Riigikogule õiguse kuulutada Riigikogul välja uus rahvahääletus Eesti Vabariigi Põhiseaduse aluspõhimõtete vastavusse viimiseks Eesti võimalikuks ühinemiseks Euroopa Liiduga. "Ei" tulemus on igati vastuvõetav ja tagab täna Eesti riigi iseseisvuse säilimise.

Uno Silberg
Liikumine Ei Euroopa Liidule esimees
Vello Leito
Eesti Iseseisvuspartei esimees
Aldo Vinkel
Eesti Kristliku Rahvapartei esimees

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)