Sõna sekka …

Toivo Volmer,      30. aprill 2003


Vastuseks Otto Kaberi kirjale "Koolidesse kohustuslik religiooniõpetus"
Kesknädal, 16.04.2003

Kirja moto: Kauge on asjade olemus, ja sügav, väga sügav! Kes selle leiab? Kg 7, 24
Kirjutan ajalehe lugejatele teadmiseks ja sealhulgas hr. O. Kaberile vastuseks, miks me ei või piiblist nii mõista loetud tekste. Autor kirjutab: "Koletu on mõelda, et meie koolilastele sellist jõledust ja julmust jutlustama hakatakse."

Piibel koosneb paljudest raamatutest ja ilmselt vähestel jätkub indu ja kannatlikkust väga tähelepanelikult kõik nad ka läbi lugeda. Samas jääb ainult läbilugemiseks ka väheseks, sest nagu piibel meid juhatab, tuleb loetud mõista nõnda: " … sest see on temale ( meile e. lugejatele! ) jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast et seda tuleb ära mõista vaimselt." (Pauluse esimene kiri korintlastele 2, 14)
Ma ei hakkaks lahkama piibli sisu teisi vaimseid varandusi, sest see kuuluks juba piiblitunni raamidesse ja ei ole ka antud kirja eesmärgiks. Kuid lugedes kirja autorit on võimalik, et ta kujutab koolidesse jõudvat religiooniõpetust usuõpetusena ja seda veel jutlustamise vormina. Jutlusi peetakse tavapäraselt siiski ainult kirikute pärusmaaks. Meie koolides toimuksid ka religiooniõpetuse tunnid tavalisel õpetamise viisil. Seega religiooniõpetuse tunnid oleksid puhtalt informatiivse sisuga olles samas maailmas enamlevinud usunditest ning sellega seonduvast. Ma lapsevanemana sellepärast küll ei kardaks, sest laialdased teadmised aitavad lastel ka täielikumalt mõista meid ümbritsevat ja sealhulgas niinimetatud tänavamisjonäride pealetükkivat tegevust.

Tahaks veel lisada mõned mõtted inimestest, kes hakkavad selles valdkonnas tööd tegema. Mõistetav on et TÜ usuteaduskond on murelik just oma lõpetajate edasise käekäigu suhtes ning siin avaneks viimastele hiilgav võimalus jõuda nende edukate hulka, kellel on töökoht. Meie haridusminister peab õigeks, et koolides peaks neid asju õpetama ajaloo- ja filosoofiaõpetajad ning usundiõpetus ei peaks sealjuures kohustuslik olema PM, 17.04. TÜ usuteaduskonna üliõpilane Kristjan Luhamets teab et õpilane jääb õpilaseks - kui antakse vähem õppida, on ikka hea meel PM, 14.04.

Seega lapsed oma niigi koormatud koolitööde juures teeksid nendest tundidest enamikus poppi. Meie olude juures võiksid tunnid usundiõpetusest siiski olla kohustuslikud ja ma peaksin õigemaks kui aineõpetajad oleksid ilmalikud. Sest mul on kahtlusi juhuks kui nood õpetajad, olles luterlased kas nad suudavad maailmausundeid käsitleda neutraalselt, eelistusteta. Meie praeguse aja reaalsus on selline, et lapsed kes pärinevad usklikest peredest, on juba erinevate usuvaadetega. Teise klassi õpilased on oma nooruse tõttu ka kaitsetud juhuks kui usklik õpetaja peaks kalduma tõekspidamistes oma jumala tõdede poole. Seda märgib päris ilmekalt ka ajakirjanik Ivi Drikkit; "Internetist ja ajalehtedest religiooniõpetuse kavale vastukajasid lugedes jääb aga just selline mulje: kohe-kohe taastatakse Eestis need ajad ja kombed, mille üheks ilmekaimaks esindajaks oli Palamuse Julk-Jüri." PM, 14.04.
Seega mõelgem kaasa aidates ühtlasi jõuda meie laste tulevikku silmas pidades parima õige lahendusevariandini.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)