Nädal Toompeal

RALF R. PARVE,      19. veebruar 2003


Esmaspäev, 10. veebruar

Viimane töönädal algas vandumisega. Ametivande andsid asendusliige, Euroülikooli rektor Jüri Martin ja uus siseminister Toomas Varek.
Viimases avatud mikrofonis oli rekordarv sõnavõtjaid - 10. Oma tegemistest tegi kokkuvõtte parlamendi ainus sotsiaaldemokraat Tiit Toomsalu. Ta teatas, et tegi parlamendis menetletud eelnõudest 140-le 700 parandusettepanekut. Sõna on ta võtnud vähemalt miljon korda. Toomsalu rõõmu rikkus mõõdukalt ära Enn Tarto: "Mul on hea meel, et me ei olnud nii sõnaohtrad nagu härra Toomsalu. Sest kui kas või pool Riigikogu liikmetest oleks sama aktiivsed olnud, oleks Riigikogu töö muutunud võimatuks..." Üks riigikogulane (nimi toimetusel teada) aga arvas, et Toomsalu tahab igas pulmas olla peigmees ning igal matusel kadunuke.
Keskerakondlane Arvo Haug rääkis Res Publica uut poliitikat kuulutava erakonna aseesimehest Sven Sesterist, kes on offshore skeeme kasutades kogunud oma firmadele võlgu 33,3 miljonit krooni ja omab tagatisteta võlgu veel 49 miljoni krooni eest. Ühtlasi meenutas Haug ka Res Publica esimehe Juhan Partsi korteri- ja Tõnis Paltsu erastamistehinguid. "Äraostmatutel" on selle loo juures suu vett täis.

Teisipäev, 11. veebruar

Arutati telekommunikatsiooniseaduse täiendamist. Liina Tõnisson võitles selle eest, et kolmanda põlvkonna mobiilside litsents maksaks 70 miljonit, mitte aga 5-25 miljonit krooni, nagu väidetavalt igatsesid sätestada välisfirmade tungival soovil isamaaliitlased ja mõõdukad. Toivo Jürgenson väitis, et selle raha koorivad mobiilside firmad rahva käest niikuinii välja. Milline naiivsus! Välisfirmad, kellele enamus Eestimaast on maha müüdud, koorivad oma niikuinii. Nüüd vähemalt on lootus saada riigieelarvesse 280 miljonit krooni. Kas olnuks siis "targem" müüa lainesagedused võõramaalastele vaid 20 milli ehk tühipalja 1,34 miljoni dollari eest?
Jäi nii, nagu Liina Tõnisson ütles ning keskerakondlased ja reformikad hääletasid. Pärast nende miljonite hääletamist hakkasid pettunud mõõdukad ja isamaaliitlased saalist millegipärast kaduma. Kui asuti hääletama väikesaarte seadust, oligi 18st isamaaliitlasest saali jäänud 6, kellest väikesaari toetas 3. Mõõdukate 18st oli saali jäänud 7, neist toetas seadust vaid 2. Väikesaarte seadus võeti vastu kesk- ja reformierakondlaste häältega. Rahvaliit andis ühe poolt- ja ühe vastuhääle, viimane kuulus värskele rahvaliitlasele Tiit Käbinile. Saareelanikele on väikesaarte seadus vägagi vajalik. Nimelt sätestati, et ühenduse pidamiseks mandri või lähima suursaarega peab olema tagatud vähemalt üks pidev transpordiliin, mida toetatakse riigieelarvest.

Kolmapäev, 12. veebruar

Parlament töötas tõketeta. Viis seaduseelnõu, mis vajasid vähemalt 51 häält, võeti vastu. Ühtekokku "jahvatati" läbi 17 seaduseelnõu ja neist kõigist said seadused. Olulisemaks võiks pidada kriminaalmenetluse seadustikku. Seni mõisteti meil kohut ja pandi puuri ENSV 1961. a koodeksi täiendatud variandi alusel, mida viimase kümne aasta jooksul on muudetud üle kolmekümne korra. Nüüdsed ligi 500 paragrahvi on nii tähtsad, et parlamendi esimees Toomas Savi õnnitles pärast seaduse vastuvõtmist nii saadikuid kui Eesti Vabariiki.
Nelja aastaga võttis Riigikogu ühtekokku vastu 881 seadust ja otsust.

Neljapäev, 13. veebruar


Näib, et riik polegi kirikust lahutatud. Tunne Kelami eestvõttel saatis Riigikogu juhatus saadikutele kutse osaleda Riigikogu töö lõpu puhul hommikupalvusel Toomkirikus. Hommikupalvusele läks 17 riigikogulast, põhiliselt isamaaliitlased ja mõõdukad, keda ühtekokku on 36. Ilmselt pole neil peale taevaisa enam kellelegi loota. Enne kohalikke valimisi käis oma kampaaniale Kaarli kirikus õnnistust anumas 105 patusest Res Publica liikmest sada. Nevski katedraalis andrejevlastele viirukipanniga antud "dobroo" tundub üksjagu nõrgem olevat. Seda näitasid eredalt kohalikud valimised.
Kell 13 toimus Valges saalis riigikogulaste lõunane "Püha õhtusöömaaeg". Kui lihtsameelselt uskuda ajakirjanduses ilmuvaid parteidevastaseid rünnakuid ja süüdistusi, siis võikski arvata, et Toomas Saviga ei söönud üheskoos mitte 100 apostlit, vaid hoopis Juudast. Oh, seda Eesti tigedat ajakirjandust!
Lõpetaks muinasjuttudest tuttava lausega: "Sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saand midagi."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)