Laanet ei saanud lõpuni oma eksimusest aru

Eelmisel nädalal arutas Keskerakonna aukohus Kalle Klandorfi eesistumisel Riigikogu Keskfraktsiooni liikmete Kalle Laaneti ja Rainer Vakra erakonna ja selle juhtkonna pihta sihitud väljaütlemisi avalikus meediaruumis. Aukohtul oli palunud seda teha Keskerakonna Tartumaa piirkonna liige Gleeri Paur, kes oli lisanud oma avaldusele pikki näiteid mõlema mehe sõnadest-mõtetest, mis on sügavalt solvanud erakondlasi üle kogu maa.

Ka Kesknädala toimetusse on tulnud viimaste kuude jooksul hulk samasisulisi telefonikõnesid ja kirju, millest osa oleme ka avaldanud. Signaalide mõte on olnud üks: kas Keskerakond kui suur ja väärika ajalooga partei tõesti peab taluma mõne üksiku erakonnaliikme demonstratiivset üleolekut ning mõnikord isegi avalikku sõimu?

Eriti oli pahandajatele meelde jäänud ETV saade „Kahekõne", kus Kalle Laanet andis intervjuu Priit Kuusele ja lubas seal endale arvamust, et ega Savisaarest enne lahti ei saa, kui Tallinnas kukub Keskerakonna võim. Kas keegi kujutaks ette mõne reformierakondlase sellesarnast ütlust Ansipi kohta?

Samuti meenutati Vakra kurikuulsat diagnoosi „Savisaare meeskonna surmaagoonia" kohta, kui meest tabas esimene isiklik poliitiline ebameeldivus, milles ta millegipärast süüdistas otseteed Keskerakonna juhtkonda. Kui Laanet hääletati erakonnast välja, siis Vakra puhul arvestati tema noorust ja avaldati lootust, et temast veel asja saab, ning teda karistati vaid noomitusega ja talle erakondliku järelevaataja nimetamisega.

Lisaks raskustele aru saada, mida ühe meeskonna liikmena tohib avalikult rääkida ja mida mitte, oli Laanetil tõsiseid probleeme ka erakonna muude põhikirjaliste punktide täitmisega - ta on erakonnale üks suuremaid võlglasi. Ja ega ta aru ei saanudki, et milleski eksib. Küll aga said tema vigadest ja sobimatusest aru need kümned ja isegi sajad inimesed, kes aitasid Riigikogu liikmed nende kõrgetele erakondlikele positsioonidele ja nüüd peavad tänu Laaneti-sugustele n-ö käppa imema. Võibki öelda, et Laaneti heitis erakonnast välja põhiliselt lihtliikmete sügav alandustunne ja nende poolt juhtkonnale suunatud küsimus: kui kaua veel te kannatate endale pähelaskmist?

Ka juhatuse liikmed, kes Laaneti väljaheitmisele vastu hääletasid, võiksid mõelda, missuguste jõudude teenistuses on ikkagi need inimesed, kes erakonna sees pärast kongressi jätkavad erakonna lammutamist, millest nad ise „erakonna ühtsuse" loosungi all nii innustunult räägivad. Kalle Laanet heideti välja organisatsiooni liikmete poolt, kes annavad endale aru, et organisatsiooni liikmeks olemine toob kaasa mitte ainult (sõna)vabaduse, vaid ka põhikirjalised kohustused. Mõelgem, kui kaua saaksime ettevõttes töötada, kui üle päeva kõigis infokanalites halvustaksime firma juhtkonda? Lõppude lõpuks pole ju tegemist millegi muuga kui võimu ülevõtmise katkematu protsessiga ebademokraatlikul viisil.

Kesknädala trükkiminekuni ei olnud teada, kas keegi Laaneti toetajatest Keskerakonnast vabatahtlikult lahkub.

URMI REINDE

urmi@kesknadal.ee

Jaga |