Kesknädal Ida-Virumaal: linnad arenevad siin jõudsalt

RALF R. PARVE, JAANUS KÕRV,      05. juuli 2006


28. ja 29. juunil külastas Kesknädal kolme Ida-Virumaa linna – Narvat, Narva-Jõesuud ja Sillamäed. Ekskursioonijuhtideks olid linnade keskerakondlastest omavalitsusjuhid. Narvas tutvustas oma valdusi linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin, Narva-Jõesuud abilinnapea Kalle Merilai ja Sillamäed linnapea Ain Kiviorg.

Tere tulemast Narva!

Ühe perekonnatuttava ammuaegne vene keelt oskav sõber ühest lääneriigist oli hiljaaegu meenutanud oma esimest, 70ndatel aastatel toimunud reisi nõukogulikku Moskvasse. Kuna õhtul hotellis istuda oli igav, läinud välismaalane tänavale ning küsinud esimeselt vastutulijalt: „Kus asub lähim ööklubi?" Moskvalasel olla suu lahti vajunud, kuid seejärel oli ta end kogunud ning vastanud lühidalt ja konkreetselt: "Helsingis!"
Nüüd sattus toosama välismaalane Ivangorodi. Jällegi hakkas tal õhtul hotellis igav ning ta siirdus tänavale. Kui esimeselt vastutulijalt küsis, kus saaks korralikult õhtustada, olla ivangorodlane vaatanud küsijale üllatunult otsa ning näidanud siis käega üle jõe paistva tulede- ja reklaamisäras Narva poole.
Öeldu moraal: Narva pole üldsegi selline linn, millesse mõned ringkonnad halvustavalt võiksid suhtuda ja millest ajakirjandus eriti ei soovi midagi head kirjutada. Narva kohta on tulnud kuulda halvustavat hinnangut – "kantpeade linn". Ent statistika kõneleb hoopiski midagi muud. 400 000 elanikuga Tallinnas pandi eelmisel aastal toime 24 584 kuritegu. Narvas elab 70 000 elanikku ning sealseid kuritegevusandmeid kokku rehkendades selgub, et Tallinna kuritegevus moodustab Narva tasemest 188 protsenti. Tuleb välja, et hoopiski Tallinna võiks halva tahtmise korral tituleerida "kantpeade linnaks". Või kuidas, lähtudes nii palju kõneldud „võrdse kohtlemise" printsiipidest?

Töökohti lisandub, linnatulu kasvab

Narvas, nagu Tallinnaski, on võim Keskerakonna käes. Meie piirilinnas puudub tõsiseltvõetav poliitiline opositsioon.
Kui pärast 1999. aasta kohalikke valimisi hakkasid keskerakondlased koostama arenguplaane ja uusi sihte seadma, siis peale 2002. aasta valimisi on jõutud tuumakate viljadeni.
Selle kinnituseks „tulistas" Narva volikogu esimees Mihhail Stalnuhhin meile välja veenvaid arve ja protsente. Vältimaks süüdistusi meie pehmeksrääkimisest, tutvustaks mõningaid vapustavaid arvnäitajaid.
Eelmisel aastal tekkis Narvas juurde üle 1200 uue töökoha. Kui töötus langes Eestis aasta esimeses kvartalis keskmiselt 6,4 protsendini, siis Narvas oli 1. mai seisuga tööpuudus 5,1 protsenti.
Maksuamet kinnitab, et narvalaste tulud kasvavad pidevalt. Kui 2000. aastal oli üldsumma 0,97 miljardit krooni, siis 2004. aastal oli see näitaja juba 1,47 miljardit krooni.
Narva eelarve oli 2004. aastal 427 miljonit krooni. Tänavune linnaeelarve koos lisaeelarvega tuleb 633 miljonit krooni. Ja muuseas – välis- ja kodumaiseid investeeringuid on linna eelarvest kaks korda enam ehk 1,2 miljardit krooni. See näitab, et Narvat usaldatakse ja sellesse linna raha tuleb. Eriti innukad välisinvestorid pidavat pärinema Itaaliast.

Kõik narvalaste heaks!

Narva on tunnistatud Ida-Virumaa korrastatuimaks linnaks. Ida-Virumaa maavanemalt on saadud tiitel "Investorisõbralikem linn" ning UNICEF kuulutas Narva möödunud aastal lastesõbralikemaks linnaks.
Narval on oma elanike jaoks Eesti odavaim vesi ja soojus ning prügivedu maksab siin kõige vähem. Ühe kuupmeetri vee hind on Tallinnas 29,34 krooni, Valgas 26,5 krooni, Pärnus 23,4 krooni, Tartus 21,09 krooni, kuid Narvas vaid 11,46 krooni.
Tallinnas maksab praegu sooja-megavatt 420 krooni, mis on kerkimas 451 kroonini. Narvas aga soojahind ei muutu, jäädes 320 kroonile.
Praegu veel kurseerivad Narvas võrdlemisi ärasõidetud bussid, ent käsil on nende viimased kulgemised. Linn paneb välja 5 miljonit krooni, et saada esialgu kümme uut autobussi. Ent bussipileti hind jääb narvalastel endiseks – 6 krooni.

Narva ehitab

Aastail 1993–1996 tähistas Narva arengut vaid kaks uusehitust – Statoili bensiinijaam ja "Pille" kiosk. Praegu aga käib Narvas hoogne ehitustegevus.
Neli aastat tagasi oli Narvas 57 varemetes maja, kuid nüüdseks on neist 27-st lahti saadud. Lagunenud hoones, mida nimetati Stalingradi varemeid meenutavalt "Pavlovi majaks" ja milles varjas end kunagi sarimõrvar Juri Ustimenko, asub 2003. aastast moodne hotell „Narva".
Kolmeteistkümnest koolimajast on tipptasemel renoveeritud kolm, uuendusjärg ootabülejäänuid. 40 miljoni krooni eest renoveeritud Kreenholmi gümnaasiumi külastas mõni aeg tagasi Novgorodi koolidirektorite delegatsioon. Pärast kooliga tutvumist olla üks külaliskoolijuhte suisa nutma puhkenud: "See on ju ideaalilähedane kool, mis teil siin on!"
Kuna narvalaste ostujõud on tõhusalt kasvanud, kerkib hulgaliselt uusi kauplusi. 2004. aastal valmisid Säästumarket ja Stokker, sel aastal avas oma uksed 20 000-ruutmeetrine „Astri", kus on ka Eesti moodsaima aparatuuriga ja nelja saaliga kino, samuti keeglirajad. Rajamisel on Hypermarket (4000 m²) ja RIMI (19 000 m²).
Tänavu detsembriks valmib eurorahaga uus prügisorteerimisjaam. Uus heitveepuhastusjaam läks maksma 140 miljonit krooni.
Käesoleval aastal algas plahvatuslik laenuvõtmine korteriühistute kordategemiseks: elanikud on aru saanud, et elamu on nende, mitte linna omand.

Sportlik Narva

Narva saab uhkeldada rahvusvahelistele nõuetele vastava jäähalliga. Tänavu valmib selle kõrvale ka jalgpalliväljak, mille teokssaamisele aitas kaasa Eesti Jalgpalli Liidu asepresident ja FC Flora president Aivar Pohlak.
Narvas töötab juba enam kui aasta uus spordihoone, millel on 600-kohalise tribüüniga saal.
Mihhail Stalnuhhin meenutas, kuidas vahetult enne spordihoone valmimist tormas tema juurde kohalik isamaaliitlane paanilise karjega: "Tule vaata, mis seal toimub!" Küsimusele, mis lahti on, seletas paniköör: spordihoone seinu värvitakse kollaseks ja siniseks.
Väitele, et need on ju Narva lipuvärvid, karjatas isamaaliitlane vastu: "Aga need nolgid s.....d kõik täis! Seinad tuleb värvida mustaks!"
Nüüdseks on uude spordihoonesse igasugustest keldriruumidest kolinud üle 40 suurema ja väiksema spordiklubi. Sinikollaste seinadega spordihoone on nii puhas, et selle seintelt pole leida ainsatki kriipsu. Kunagisele kartulimaale ehitatud spordikeskus läks maksma 57 miljonit krooni.
Narva jõe kaldal asub Eesti moodsaim sõudebaas, mis valmis mullu sügisel. Paatide jaoks on selles 20 boksi. Kui varem tegeles sõudmisega 105 last, siis nüüd on neid juba 170.

Kes on suurem Eesti patrioot?

Mõni aasta tagasi tuli Narva muinsuskaitseseltsi esimees Jüri Tõnisson välja ideega hoonestada Narva raekoja ümbrus 17. sajandi barokkstiilis ehitistega.
Tartu Ülikooli Narva kolledzh korraldas oma uue hoone ehitamiseks projekteerimisvõistluse. Rajatav hoone pidi tulema sinna, kus kunagi asus börsihoone. Konkursi võitsid noored arhitektid, kelle vaimseks iidoliks modernist Rachel Whiteread. Kunagise börsihoone külge käkerdati projektis mingi klaaskast. Teostajad kiljusid vaimustusest: nende poolt püstitatava uue hoone keldris säilivad ajaloolise börsihoone võlvid. Börsihoone ehitamine olnuks veel ühe sõjaeelse vana ehitise taastamine. Kuid ei! Sellele seisid vastu Narva kolledzhi direktor, respublikaan Katri Raig ja muinsuskaitseamet, ning eluõiguse sai klaaskuubiku-projekt.
Nüüd on kurb tõsiasi, et meie riigiametnikud on Narvas selle hoonega kokku keeranud ühe korraliku käki. Kes on siis õieti Eesti patrioot?
Narva linnavõim on lasknud lausa soo seest välja pumbata keskaegset linnamüüri. Püütakse alal hoida ja esile tõsta, ning, kui jõud peale hakkab, ka taastada ajalootormides säilinud väheseid ajaloolisi väärtusi.
Öösiti võib Narva jõe käänakult näha tuledesäras Hermanni kindlust ja teispool jõge kottpimedat Ivangorodi.

Kes Narva edusammudesse ei usu, sel soovitame sõita kohale ja seal avasilmi ringi vaadata. Seejuures tuleks koht hotellis aegsasti kinni panna, sest meie Narvas-oleku ajal olid kõigi hotellide 276 numbrituba hõivatud. Uuenev vana linn pakub suurt huvi.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)