Mitte uskmatud, vaid iseenda edusse uskujad

Kuigi jõulupühad toovad kirikud pilgeni rahvast täis, määratleb suur osa meie kaasmaalastest end ateistidena  või – nagu on välja toodud – usuvad vaid iseenda edukusse.

Paradoksaalsel kombel ilmuvad eestlaste üldise uskmatuse juures Maalehe rekordtiraažid just siis, kui leht sisaldab Igor Mangi horoskoopi. Kollektiivides, sõpruskondades ja pereringis ringlevad Mangi ennustused käest kätte ning usinamad köidavad need koguni kausta või teevad märkmeid tuleviku tarvis.

Loomulikult kaasneb kogu protsessiga arutelu varasemate ennustuste täitumise üle ning „kujutad ette, mul just nii läks!“ kõlab üsna tihti. Kuidas siis saab olla nii, et riigis, kus religioon on out, ruulib astroloogia täiega?

Esimene põhjus on loomulikult see, et Igor Mang ennustabki niivõrd täpselt, et ka kõige suurematel skeptikutel puuduvad vastuväited ning nemadki ootavad salamisi seda Maalehte, kust saada infot oma tähemärgi käekäigu kohta järgmise aasta jooksul.

Ühes hiljutises – küllaltki harvas – avalikus esinemises märkis Mang, et august tuleb tõenäoliselt selle aasta kõige kehvem kuu, kus maailmas tervikuna läheb keeruliseks ning oodata on tulekahjusid, tööstusavariisid, konflikte riikide vahel jne.

Vaevalt sai astroloogi tõdemus ajalehes ilmuda, kui mõni päev hiljem toimus Hispaanias rongiõnnetus, milles hukkus 79 inimest. Sellest veel paar päev edasi oli bussiõnnetus Itaalias, kus elu jättis 36 inimest. Jätkub sõda Süürias ja rahutused Egiptuses – kusjuures august polnud veel jõudnud alatagi!

Seesuguste kokkulangevuste märkamine nii maailmas kui ka isiklikus elus toimuva puhul annabki indu mõttele „ta ennustused lähevad alati täide!“.

Teine põhjus on see, et tuntud astroloogi põhimõtted lähevad inimestele sedavõrd korda, et neid austusega ja ehk isegi aukartusega tunnustatakse. Mang rääkis  eelpool mainitud esinemises veel, et inimesed saavad positiivseid emotsioone looduse ilu keskel, mis kipub tänapäeval aga taanduma, sest elu möödub elutute asjade, masinate ja automaatide keskel ning on muutunud üdini mehaaniliseks. Selle mõtte ehk ehmatavalt tajutav lihtsus läheb meile korda.

Sama ideed toetab kirjanik Jaan Kaplinski, kes on öelnud, et progressiusk on ilmselt reaalsuse mõjul taandumas, masinavärk, mille see usk aitas käivitada, toimib aga edasi ja sunnib meid ennast teenima. Kaplinski rõhutab, et niipea kui masinavärk pidurdub, tekivad sotsiaal-majanduslikud probleemid, mille ainsaks ravimiks on ja jääb masinavärgi taaskäivitamine, edasine ületootmine, tarbetu träni reklaamimine.

Liigne usk iseenda edukusse võib muuta inimesed enesekeskseteks tegelasteks, kellele tundub tühine jutt inimkesksest riigist, kus vahet rikaste ja vaeste vahel tuleb poliitiliste vahenidtega vähendada. Jutud sellest, et need, kellel on rohkem, peaksid ka rohkem panustama, ajab selliseid inimesi suisa närvi. Neid tuntakse omaduse järgi kõike küüniliselt ja teistest hoolimata enda kasuks pöörata ning (tihti) ka rahaks teha.

Aga isegi neile küünikuile võib ootamatult korda minna see, kui keegi meelde tuletab, et usk iseenda edukusse ei pruugi tähendada oodatud õnne, vaid pelgalt toimimist masinavärgi väikese hammasrattana.

See aga, kas meeldetuletusest on kasu pikemaks ajaks või vaid üheks augustikuuks, sõltub juba tahtejõust.

KESKMÕTE:

Paradoksaalsel kombel ilmuvad eestlaste üldise uskmatuse juures Maalehe rekordtiraažid just siis, kui leht sisaldab Igor Mangi horoskoopi.

Lauri Laasi

Riigikogu liige

Jaga |