Siim Kallas, sa unustasid kõlbluse!

AADU RAST,      26. november 2003


Õigustades ebavõrdset vanemapalka (-hüvitist, lastekasvatamistoetust) pöördub Reformierakonna juht Siim Kallas fundamentaalse tõdemuse poole, et maailmas ei ole võrdsust. Siim-poiss ei saa aru, et lisaks üliliberaalsele maailmavaatele eksisteerib maailmas ka kõlblus.

Reformierakonna füürer Kallas pöördub enda õigustamiseks fundamentaalse tõdemuse poole, et maailmas ei ole võrdsust eales olemas. Lisan, ei tule kah. Arutluse lähtepunktiks võiks võtta tõdemuse süsteemiteooriast ja dialektikast, et tervik areneb vaid terviku osade ebaühtlase arengu tulemusena. Alati tekib osade vahel konflikt, mis on terviku arengu liikumapanev jõud. Tunnistan, et Kallasel jääb siin õigust ülegi.

Poiss, võta püksid maha!

Vastaksin siinkohal Siimule vanasõnast kuulsa vanaema sõnadega, et poiss, sul on õigus, kuid lase ikka püksid maha! Lisaks fundamentaalsetele seadustele kehtivad selleks, et ühiskond püsiks, veel kõlblusseadused.
Riik kehtestab riigiseadused, mis valdavalt suuremal või vähemal määral aktsepteerivad moraali, s.o kõlblusseadusi. Riigiseaduste rikkumise eest karistatakse seaduslikult. Kõlblusseaduste rikkumise eest võib saada ühiskondliku hukkamõistu osaliseks. Sageli on need seadused omavahel konfliktis.
Poisil võis loogiliselt õigus olla, kuid poisi ja vanaema vahelistes suhetes oli ülimuslikuks tõdemine, et vanemaid tuleb ennekõike austada.
Vanemahüvitise eelnõu on karjuvas vastuolus rahva kõlbeliste tõekspidamistega. Ennekõike ei peaks tegemist olema mitte vanemahüvitisega, vaid laste kasvatamise toetusega, mis peab kõikidele lastele olema võrdne või vaesematel peredel suurem. Mitte vastupidi, nagu tahab Siim. Niikuinii vaesemate perede lapsed saavad vähem hüvesid kui jõukamate perede lapsed.

Reformierakond politseid reformida ei suutnud

Kallas kaitseb oma, varakama klassi huve. See võib viia välja senisest veel suuremale omavolilisele varade ümberjaotamisele (vargustele, röövimistele jms). Politsei, teadagi, on meil seni ikka jõuetu. Reformierakond on kaheksa aastat olnud valitsuses, kuid miks on politsei ikka nõrk ja miks te pole andnud tema tugevdamiseks sama radikaalset ideed nagu vanemapalk?
Ometi on politsei valdkond, mis tuleks jõuliselt kätte võtta. See on teostatav. See on tänase Eesti valupunkt. Kuid Kallas viskub klassi eest seisma, sest nood finantseerivad teda.
Või siiski, kes meie poliitikuid õieti rahastab? Ei tea meie, riigialamad, missugust mängu siin Eestis üldse mängitakse. Kallase afäärid tõukavad suurema osa rahvast temast eemale. Inimestel ei jäägi muud üle kui minna sinna, kus makstakse inimestele 500 krooni peo peale. Mis sest, et rahva enda raha.

Mida lubab endale Norra, ei saa lubada Eesti

Ebavõrdse vanemahüvitise õigustuseks tuuakse näited Läänest. Norras olevat just niimoodi. Kuid seal on hoopis teine situatsioon, meist palju kõrgem elatustase. Norrakad võivad seda endale lubada. Pisike üldine lastetoetus ei pakuks seal kellelegi huvi. Meie madala elatustaseme juures aga küll.
150 aastat tagasi ütles Aleksandr Herzen, et Peeter I ajal kirjutasid venelased Lääne seadusandlikest kogudest maha kõik, mis maha kirjutada andis. Kuid ei võetud üle ega saadudki võtta lääne kõlbelisi seadusi, vaimu, mis nende seaduste järgi seatud võimu moraalselt vaos hoiaks.
Nii palju siis ajaloos juba üleelatud mahakirjutamise etapist. Tõde on alati konkreetne. Näe, Iraagis ei maksa midagi jänkide õilsad kavad aidata Iraagi rahvast. Enne Iraaki tormamist tulnuks neil meie käest nõu küsida. Meil on inimvärdjaliku Stalini ikke all elamise kogemus.
Ja Iraagi rahval on oma elamise kogemus oma konkreetsetes tingimustes. Meile need ei sobi. Muhameedlasest isa tappis Rootsis oma tütre ära, kuna too kurameeris kristlasest rootsi poisiga. Iraagis ei oleks see tapmine kuritegu. Nii et Iraagi ega Norra tavad meile hästi ei sobi.

Rahvaliit päästis hullemast

Kartsin väga, et koalitsiooni säilimise huvides neelab Riigikogu Kallase konksu alla. Õnneks Rahvaliit päästis hullemast.
Skandaalne vanemahüvitis, millest tegelikult peab saama lastetoetus, viis valitsuse kukkumiseni. Massid hakkasid liikuma, kuid valitsus ei saanud sellest aru. Tulemus on, et hüvitise afäär võib välja viia koguni ennetähtaegsete parlamendivalimisteni. See aga on juba puhas poliitika.
Lõpetuseks meenutaks veel mõnda varasemat afääri. Poliitik Kallasel on ju neid. Esimene suurem oli too kümne miljoni dollari lugu. Kohus mõistis Kallase õigeks. Juristidel õnnestus see kuidagi nii väänata. Kuid juristid ei suutnud väärata rahva arvamust. Kallas andis ju kuulsusetule tehingule oma pädevusalas kõrgeimatasemelise allkirja. Kas see ei maksa midagi? Kes siis süüdi jäi? Vastamata küsimused ei ole poliitikule head partnerid.
Tänaseks nii unustatud ja kirutud astmeline tulumaks hakkab jälle tuhast tõusma. On vaja põhjalikku analüüsi, veendumaks selle otstarbekuses või vääruses. Selles, et võrdelise maksuga on palju lihtsam kui astmelisega, ei ole kahtlust. Astmelisega oleks jama kui palju. Kuid peaks uurima. Sama oleks tarvis teha investeeringutest tuleneva tulu maksustamisega. Rahvas ometi peab neid asju teadma, sest lollitatud on juba liiga palju.
Mis aga puutub Kallase kavasse ühendada presidendi ja peaministri ametikohad, siis see lõhnab eriti suure afääri järele. Eks president segas kõvasti peaminister Kallast. Presidendi näol tundub ju tõesti olevat tegu justkui üleliigse institutsiooniga.
Lühidalt, siis saaks Kallasest ühises ametis meie Hussein. Mõlemal vuntsid ja võib olla veel midagi muud ka. Kuidas aga nimetatakse inimest, kes teeb afääre, jäägu miljonimängijate selgitada. Kuid kelle kätte usaldada oma riigi juhtimine, selle üle peavad otsustama riigi alamad.

Kallas kaitseb oma, varakama klassi huve. Kuid vanemahüvitise eelnõu on karjuvas vastuolus rahva kõlbeliste tõekspidamistega.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)