Brüsselis aetakse Euroopa asja, mitte Eesti asja

 Loosungite ja sõnumite üldistusaste on sedavõrd suur, et lubadusteks mõeldud nad polegi. Kuid huvi tekitasid ja tekitavad. Sest Brüsselis aetakse vaid Euroopa, mitte rahvusriigi asja. „Mõistliku meelega“ saab täiesti vastandlikke asju ajada, Euroopa Liit ju Teise maailmasõja koleduste kordumise vältimiseks ja rahu säilitamiseks kunagi loodigi. Reformierakonna esinumbri loosung selles kontekstis väljendab ehk kõige objektiivsemalt geopoliitilisi reaale, milles Eestil toimida tuleb.

 „Eesti asja ajamine“ võib Liitu lõhestada

Kui nüüd nelja partei sõnumite põhjal valima minna, oleks valikuga keeruline. Sest „Eesti asja ajamine“ on nonsenss või halvemal juhul Liidu lõhestamisele suunatud tegevus.

 „Rahu!“-loosung kõlab humaanselt, kuid mitte arengule, vaid igikestvusele pürgivana, tsementeerides 60-aastase rahuaja jätkuvust. Hoidku jumal meid uute sõjakoleduste eest!

 „Talumehemeelt“ sümboliseeriv „mõistuspärasus“ jätab aga sotslikult kõik otsad lahti – mõistlikkus kellele, mõistlikkus millele, kokkuleplus väärtusi nimetamata.

 Kõige Euroopa-kesksem oleks hoopis Ansipi tahtmine näha Euroopa Liitu tugevana, sest tugev Liit olevat „kõigi eurooplaste ja kindlasti ka Eesti huvides“. Iseasi, kas loosung rahvusriiklikult meelestatud patriootlikule keskmisele eestlasele ka isamaatruu paistab.

 Euroopa Liit – kellele?

Teeksin järgnevalt ühe mõistuspärase ekskursi, konspektiivselt ja kokkuvõtlikult.

 Mis on ja kellele eksisteerib Euroopa Liit? Euroopa Liit on konföderatiivne liitriik. Brüsselisse minnakse süvendama integratsiooni, mitte ajama rahvuslikku asja. Kui ei usu – loe ise! Lissaboni lepingut. Kellele eksisteerib Euroopa Liit? Ikka Liidu kui terviku, mitte rahvusriikide, sh Eesti, kodanikele. Euroopas aetakse Euroopa asja, millest sõltub ka meie tulevik.

 Keda esindab Europarlament, kes kujundab Liidu arenguid, ja milles seisneb parlamendi roll? Kas Euroopa Parlament esindab Prantsusmaad, Saksamaad, Soomet, Eestit jne ning nende kodanikke?

 Ei. Euroopa Parlament esindab Euroopa Liidu kodanikke. Seega ei ole seal kohta „Eesti asja ajamiseks“ ega Eesti kodanike esindamiseks, seda väita on paremal juhul vaid kolklik „rehepaplus“, halvemal juhul demagoogia.

 Euroopa Parlament ei ole ka koht, kus üleüldse võimalik algatada ühte või teist „Eesti asja ajamise“ eelnõu – parlament ei algata eelnõusid. Ta on laekuvaid eelnõusid hindav ja kinnitav kogu – sümboolses mõttes „riigipitsati hoidja“. Parlamendivalimiste loosungid peaksid kajastama sõnumit mitte sellest, mida ära teha, vaid sellest, millele eluõigust lubada.

 Kas meie esindajad esindavad Eestit?

Millised poliitilised jõud toimetavad Europarlamendis ja kuidas kuus Euroliidu kodakondseid esindavat isikut Eestist sinna sobituvad?

 Lugejat huvitab eelkõige kindlasti see, kas nende valitud Europarlamendi liikmed ikka esindavad Brüsselis kõrgel kohal olles Eestit ja siinseid valijaid – või, nagu emand Ergma plakatilt kuulutas, „Eesti asja“ ajavad? Vastan: ei esinda ega aja! Sest Euroopa Parlamendis ei ole kohta ei Eestist valitute saadikugruppidel, Saksamaalt valitute saadikugruppidel ega kolmandatel „rahvuslik-osariiklikel“ ühendustel. Europarlamendis ei aeta asja rahvuslikest, vaid maailmavaatelistest huvidest lähtuvalt, ja ühineda tuleb „seltsimeestega“ Euroopa-üleselt. Seal toimetavad Euroopa-ülesed maailmavaatelised saadikugrupid. Ja ka meie 6 saadikut koaleeruvad parteilisest printsiibist lähtuvalt kas parlamendi paremkonservatiivide fraktsiooniga (IRL-i esindajad), paremliberaalide fraktsiooniga (Reformierakond ja Keskerakond), sotside fraktsiooniga (SDE).

 Kui Eesti roheliste või Vasakerakonna esindajad jõuaks Brüsselisse, tuleks neilgi toimetada vastavalt roheliste fraktsioonis või uusvasakpoolsete fraktsioonis. Fraktsioonides kehtib samasugune fraktsioonidistsipliin kui Riigikoguski. Ei meeldi fraktsiooni enamuse arvamus – võid erapooletu olla, mitte aga vastu hääletada.

Suuna määravad Euroopa-ülesed parteid

Kus ja kes määratleb poliitiliste arengute põhijooned juhisteks europarlamentaarsetele fraktsioonidele? Seda peaks teadma igamees. Kus tuleks Europarlamenti oma esindajaid saatvatel Eesti parteidel lobitööd teha nii ühise asja kui ka „Eesti asja“ ajamisel?

 Sellisteks keskusteks on Euroopa-ülesed parteid, mille tegevusest pole Eestis tegutsevad erakonnad kaugeltki mitte kõrvale jäänud. Sellised poliitstruktuurid pole „erainitsiatiiv“, vaid Euroopa Liidu kui liitriigi riigimehhanismi toimimise osa. Nende erakondade suurfoorumitel pannakse paika Euroopa taotluslikud arengud, aga ka parlamendivalimiste eelsed maailmavaatelised platvormid, kujunedes raamistikuks rahvusriiklikele taotluslikele huvidele.

 Euroopa Rahvapartei (parempoolsed konservatiivid) põhisõnumiks konservatiividele on seniste saavutuste säilitamine ja edasikestvus. Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Partei (parempoolsed liberaalid) eesmärk on tsentraliseerituse tugevdamine eelarve ja panganduse alal. Euroopa Sotsialistliku Partei (tsentristlikud sotsiaaldemokraadid) manifest „Uus Euroopa“ taotleb „üleminekut kokkuhoiu-Euroopalt taaskäivituvale Euroopale“, Euroopa roheliste partei oma manifestis „Muuda Euroopat, hääleta rohelisi“ promob traditsioonilisi ideid ökoloogiliselt ohutuma maailma kujundamisest. Euroopa Vasakpartei (uusvasakpoolsed) nõuab oma manifestis traditsiooniliselt „sotsiaalsemat Euroopat ja varalise kihistumise süvenemise piiramist“.

 Euroopa asi

Millised Eesti erakondlike valimisplatvormide sihiseaded haakuvad „Euroopa asjaga“ ja millised on vaid kohaliku maiguga suhkrutükikesed?

 Eesti parlamentaarsed erakonnad on kõik esitlenud üksikasjalikke ja mahukaid valimisplatvorme Ka meie roheliste partei on pressis teatanud sellise platvormi olemasolust, kuid koduleheküljelt seda ei leia.

 Mingit asjakohast teavet ei leia ka Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kohta. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (endine Rahvaliit) on liikmelisuselt küll üks suurimaid erakondi, kuid ei oma poliitilist väljundit Euroopa-üleses mastaabis, ja seega pole tal ka eduka poliitilise lobbytöö võimalusi Euroopa Parlamendis.

 Kuidas haakuvad Eesti erakondlikud valimisplatvormid Euroopa-üleste comradoste domineerivate rõhuasetustega?

 IRL-i platvormi „Ajame Eesti asja Euroopas“ kokkulangevused Euroopa-ülese Rahvapartei manifestiga on minimaalsed. See teeb küsitavaks taotluslike eesmärkide realiseerimise Brüsseli parlamentaarse tegevuse kaudu.

 Reformierakonna platvorm on Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Partei programmiliste eesmärkidega kokku langev küllaltki suures ulatuses. Seega koostöövõimalused on arvestatavad.

 Keskerakonna platvormil kokkulangevusi Euroopa-ülese platvormiga on – kuid võrreldes Reformierakonnaga vähem. Suur osa Keskerakonna platvormist taotleb euroopalike põhimõtete juurutamist Eestis, kuid seda oma Euroopa-ülese erakonna sihiseadeist väljudes.

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna platvorm on traditsiooniliselt tunduvalt parempoolsem oma Euroopa seltsimeeste maailmanägemisest – muide, selle erakonna kodulehekülg on ainus, mis on avaldanud ka Euroopa-ülese erakondliku platvormi tõlke eesti keelde. Kui kõrvale jätta nn. EL juhtimisprotsesside tsentralisatsioonireformid finantssektoris ja „pehmed väärtused“, on lahknemisi Euroopa-ülese platvormiga rohkem kui kokkulangevusi.

Eesti tegeleb, Brüssel ei tegele

On asju, millega EL-i aluslepingute järgi Brüssel üldse ei tegelegi, kuid need asuvad Eesti erakondlikes platvormides olulisel kohal. IRL soovib näiteks toetada tugevaid Eesti peresid (Euroopa-ülest perepoliitikat pole olemas ega saagi olla).

 Reformierakonnal on soov mõjutada Eesti demograafilist olukorda tervishoiusüsteemi kaudu (tervishoid on sügavalt liikmesriikide eraasi ja demograafia probleeme lahendab liit eelõige tööjõu impordiga). Keskerakonna taotlused on levitada euroopaliku heaoluriigi standardeid (mida ei ole), toimetulekut võimaldavaid palku ja peretoetusi ning Euroopa-ülese ühtse miiniumpensioni nõuet (sotsiaal- ja pensionipoliitika on eranditult liikmesriikide siseasi); suunavõtt euroopalikule astmelisele tulumaksule ja käibemaksu diferentseerimisele (maksupoliitika on eranditult liikmesriikide siseasi), rahvaalgatuse seadustamine Eestis EL aluslepingute vaimus (see on lahendatav Riigikogu, mitte Euroopa Parlamendi saalis).

 Sotsid käsitlevad Eesti töövõimetuspensionide süsteemi ümberkujundamise kava, mis sotsiaalpoliitikana on vaid Eesti siseasi (vaatamata rahaliste katteallikate päritolule).

 Seega – üldharidusliku lühiekskursi lõpetuseks soovin lugejale tarku, pragmaatilisi ja meelepäraseid valikuid!

[esiletõste] Brüsselisse minnakse süvendama integratsiooni, mitte ajama rahvuslikku asja.

TIIT TOOMSALU, ettevõtja, ekspoliitik

[fotoallkiri] EUROOPA ASI: Tiit Toomsalu kirjutab, et Euroopa Parlamendis aetakse ikka Euroopa asja ja mitte Eesti asja. Keskerakond lubas juba 2009. a tuua rohkem Euroopat Eestisse. Vanal pildil aktsioonis Kadri Simson. Arhiiv

Jaga |