Euroopa pahandab Eestiga sotsiaalharta vähese täitmise pärast

MARIKA TUUS,      13. oktoober 2004


Meilt nõutakse täiendavat teavet

Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee andis oma kirjaliku hinnangu selle kohta, kuidas Eesti on täitnud sotsiaalharta artikleid. Analüüsiti ajavahemikku novembrist 2000 kuni detsembrini 2002.

Komitee märgib, et sotsiaalharta seni ratifitseeritud artiklitega ei ole Eestis vastavuses tervelt kaheksa valdkonda. Need puudutavad nõrka tööhõivet, töötu abiraha väiksust, avalike teenistujate streigiõigus(etus)t, toimetulekutoetust, sotsiaalkindlustust jmt. Koguni 19 juhtumil nõuab komitee olukorra hindamiseks täiendavat teavet, sest valitsuse aruanne on olnud hinnangu andmiseks pealiskaudne. Tundub, et Euroopasse jõudnud info on puudulik just sotsiaalselt eriti tundlikes valdkondades nagu pensionide indekseerimine ja vaesuspiir, mille kohta palutakse lisainformatsiooni ja seetõttu lükkub lõppjärelduste tegemine kuni vajalike andmete saamiseni edasi.

Pensionid liiga madalad, streigiõigus olgu kõikidel
Küll aga ütleb Euroopa komitee üheselt välja, et keskmine pensionihüvitis on selgelt madal ning rahvapensionist ei piisa inimvääriliseks eluks. Samas märgitakse positiivsena ära 2002. aasta jooksul läbi viidud pensionitõuse. Ent sotsiaalkaitse kulutustele läinud summasid kokku peab komitee Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemaks. Eraldi nimetamist väärib töövõimetuspension, mis ei tohiks olla rahvapensionimäärast väiksem.
Negatiivsemaid järeldusi tehakse töötu abiraha suurusele – 400 krooni kuus ei vasta kuidagi harta nõuetele. Öeldakse, et töötu riikliku abiraha suurus on madal. Euroopa ei nõustunud ka sellega, et Eestis on avalikelt teenistujatelt võetud streigiõigus. Arenenud Euroopas ei peeta õigeks, et kohtutes, tuletõrje- ja päästeteenistuses, omavalitsustes, valitsusasutustes ja muudes riigiorganites on streigid keelatud.
Erilist tähelepanu väärib märge, et Eestis ehitatakse erakordselt vähe uusi elamispindu. Täiendavat infot palutakse selle kohta, milliseid meetmeid on meil kavas kasutusele võtta riigi elamuehituse suurendamiseks, et tagada väiksema sissetulekutega inimestele normaalne eluase. Teame ju, et praegune valitsus lõpetas üldse igasuguse riigipoolse elamuehituse, mis on suur löök eelkõige sundüürnikele, kuigi normaalset eluaset vajavad ka väga mitmed teised elanikegrupid. Samuti soovitavad enamarenenud eurooplased suurendada sotsiaalpindade ehitamist.

Harta olulised punktid ratifitseerimata
Ent sotsiaalhartast rääkides on vast kõige tähtsam, et Eesti jättis 2000. aastal sealt ratifitseerimata terve hulga peatükke. Nii jäeti välja punktid, mis tagaksid vanuritele õiguse saada sotsiaalset kaitset, töötajate õiguse väärikale kohtlemisele töökohal, õiglase töötasu, perekondadele inimväärse elatustaseme, õiguse kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest jne.
Et meie majanduslik olustik ja õigusruum on vahepealsete aastatega märgatavalt muutunud ja arvestades ka meie liikmelisust Euroopa Liidus ning NATOs, tegi Keskfraktsioon valitsusele ettepaneku ratifitseerida Euroopa sotsiaalharta ka seni ratifitseerimata artiklid. Edasi sõltub kõik koalitsiooni heast tahtest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)