Masendavad süüdistused

Paul Uus,      01. oktoober 2003


Lugedes ja kuulates Isamaaliidu avaldust sünnimaad külastava Moskva Patriarhi Aleksius II autasustamisest ning Mõõdukate kauaagse liidri ja ekspeaministri Andres Tarandi sama teemat käsitlevat arupärimist välisminister Kristiina Ojulandilt, haarab mind äng. Kuhu küll on kadunud inimeste au- ja häbitunne? Kui see neil üldse olemas on olnud.
Öeldud on: "Vaata raevus tagasi!" Isamaaliidu presidendikandidaadi ja kaks ametiaega Kadriorus presidenditoolil istunud Lennart Meri on ju ajaloouurija Indrek Jürjo pikalt-laialt lahti kirjutanud kui Nõukogude Liidu repressiivorganite variorganisatsioonide üliaktiivse kaastöölise. Nikolajev, ja mitte ainult see, on tuntud agendinimi! Praeguse EELKi peapiiskopi Jaan Kiiviti isa, ENSV EELKi kauaaegne peapiiskop Kiivit on aga Jürjo kirjutistes lausa "nõukogude välisluure superagent"?
Kui vabadusvõitleja ja Riigikogu liige Eldur Parder koos Villu Müüripeali ja Jüri Estamiga vaidlustas kohtus Lennart Meri süümevande, siis seda lihtsalt ei võetud arutluselegi. Ei taha olla sarnane tollega, kes hüüab vastuseks süüdistusele - ise oled.
Kuid masendav ja variserlik on kuulata süüdistusi Aleksius II-le laarlaste ja kelamlaste suust. Võimalik, et siin sündinud ja kasvanud ning suure osa oma elust õigeusu kõrgema vaimulikuna Eestis tegutsenud Aleksei Ridiger on pidanud koguduste liikmete huvidest lähtudes tegema teatud kompromisse oma südametunnistusega?
Väidetavalt Tshetsheenia podisevasse katlasse relvi ja rublasid
smugeldada aidanud Laar ja NLKPsse (Kommunistlikusse Parteisse) mitmeid kordi astuda püüdnud Tunne Kelam ei või küll sellel teemal suud täis võtta! Kui lugeda Andres Tarandi arvamust, et Aleksius II autasustamine Maarjamaa Ristiga on väär ja see võib kahjustada president Arnold Rüütli kui tuntud vabadusvõitleja mainet, tekib küsimus: Kas kauaaegne Mõõdukate erakonna esimees ja ekspeaminister, kunagine Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kolmikliidu koalitsiooninõukogu esimees irvitas Rüütli üle, oli purjus või irvitas Rüütli üle purjus olles? Jääb üle võimalus, et välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand, kes vabastati töölt sisuliselt alkoholijoobes tehtud tegude eest, on kogu oma töötamise aja välisministeeriumis püüdnud Vene-Eesti suhteid selliselt "turgutada". Nüüd aga, nähes Vene-Eesti suhete paranemise tõsist märki ja isiklike võimaluste puudumist sekkuda, pani ta papa Tarandi tanki?
Ülihuvitav on Andres Tarandi arupärimises tees, milles ta süüdistab Aleksei Ridigeri koostöös KGBga ja Vene õigeusu kiriku lammutamises Eesti territooriumil. Siin on ju otsene kinnitus sellele, et Eestis on kanooniliselt valitsev Vene õigeusu kirik.
Andres Tarand ütleb kogemata välja selle, mida teavad ajaloolased, juristid ja kirikutegelased, kuid mida Laari ja Meri suunistega on Eesti kohtute abil aastaid ignoreeritud. Hinnates Aleksius II ja Korneliuse tegevust praeguse ajani, võib kindlasti nende teeneks lugeda rahumeelse väljapääsu leidmise kunstlikult esile kutsutud õigeusu kirikute tülist 2002. aastal koos siseminister Ain Seppikuga, kui Keskerakond oli üle aastate taas valitsuses.
Inimesena püüan ma mõista repressioonide all kannatanud inimeste mitmeti võetavaid reageeringuid Moskva Patriarh Aleksius II visiidile. Kuid ma ei mõista kuidagi nende inimeste ja poliitikute sappi, kes üritavad oma avaldustega mürgitada Eestist pärit kõrge kirikutegelase hea tahte visiiti, mis oleks avatähiseks kahe naabri tulevastele headele suhetele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)