Mida head või halba leida Raplamaal?

Ühineda või mitte ühineda?

Käru valda teab nii mõnigi tema kauni koolimaja järgi, kuid eks väikeselgi vallal on oma suuri muresid: kuidas edasi tegutseda, kas liitumine annab juurde olulist või on hirm kaotada midagi enamat? Mis motiveerib ühinemist?

Ühinemisalaseid arutelusid oli ka Juuru ja Kaiu valla rahval, sest kui Märjamaa ja Rapla võitsid rahavoogude poolest ning said sisse uue hoo, ehk tuleb siis ka teistel nende eeskuju järgida.

Laste arvu vähenemine toob tõsiseid muutusi

Kahanev laste arv on pannud omavalitsusi üsna erinevalt mõtlema. Osa leiab, et ellu saab jääda vaid tugevas koostöös või, veelgi parem, üheskoos. Teised leiavad, et tuleb selgelt eristuda. Usun, et kaugemale jõutakse siiski üheskoos.

Kuid ühinemist toetab kohalik rahvas ainult sel juhul, kui külaelu on tugev. Külavanemad, raamatukogujuhatajad, kultuurimajades ja seltsimajades tegutsejad, haridusseltside esindajad ja algkooliga seotud on kõik need, kes hoiavad ja arendavad kohalikku kultuuri.

Rapla vald on aastaid muretsenud oma gümnaasiumide pärast. Rapla Ühisgümnaasiumi täieliku uuenduskuuri järel oli Vesiroosi Gümnaasiumi seis veelgi kurvem.

Kaunis on aga tõsiasi, et Vesiroosi Gümnaasiumi renoveerimise juures ei kippunud ükski poliitiline jõud parastama. Prooviti erinevaid lahendusi: riigieelarvet, laene, omavalitsuse, erasektori ja Euroopa fondide vahendeid. Kõige tähtsam on see, et Vesiroosi Gümnaasium ja spordihoone saavad sisu vääriva ilme. Teel gümnaasiumisse ei pea Raplamaa noored pealinna suunduma, sest Raplamaal antav gümnaasiumiharidus on igati konkurentsivõimeline.

Et Raplamaa kutsekoolid püsiksid!

Kehtna ja Vigala valla rahvale on teinud aastaid muret  kutsekoolide saatus. Kutsekoolid on küll riigi omandis, kuid Raplamaal on koolide kestmise ja arengu tugi tulnud tihti enamgi kohalikult rahvalt. Mõlemad koolid on olnud mitmetes kutsehariduse arengukavades n-ö punase joone all – nende kestmajäämine on olnud enam kui küsitav. Kooskõlastamisel oli juba lausa otsuski koolide tegevus lõpetada.

Jällegi on koostöö erinevate poliitiliste jõududega olnud määrav. Keskerakonna seisukoht on, et koolid püsiksid ja areneksid. Tänaseks on nii Kehtna kui ka Vigala ametikooli arenguootused rajatud Euroopa tõukefondidest tulevatele rahadele.

Raikkülas on eriline kool

Raikküla vald oma Raikküla kooliga on samuti ootusärevuses, sest ka siin on lootust saada täiesti uus nägu tänu Euroopa toele. Sealjuures on Raikküla kool oma erilise rolliga erivajadustega laste arendamisel igati vääriline haridusasutus täiesti uuele suunale erivajadustega laste hariduse arengus, kus eeskuju võetakse parimatest koolidest üle Euroopa.

Samas on aga üsna mitmel vallal kurvemaid näiteid. Juuru valla areng on seiskumas, sest Järlepa hariduskeskus ei saanud Euroopa tuge ning lasteaedade programm kadus riigieelarvest veel enne aastaseks saamist. Kehtna lasteaed ootab samuti normaalseid tingimusi. Kabala põhikool on sõna otseses mõttes vees. Järvakandi mureks on laste arvu vähenemine – kas suudetakse hoida just sellise kvaliteediga gümnaasiumi nagu soovitakse? Milline tuleb tulevik, kui majanduslangus pikka aega kestab ning kohalik ettevõtlus peab veelgi kokku tõmbuma?

Ettevõtlus peaks Kohilat rikastama

Kohilas on ajaloolise tööstuse kõrval tekkinud mitmeid uusi suuri ja väiksemaid ettevõtteid. Samas on äärmiselt kurb, et omavalitsus ettevõtlusest oma territooriumil maksubaasis kuidagi kasu ei märka. Tihti on kaasnevad kulud suuremadki – lasteaedade, sotsiaalsüsteemi, infrastruktuuri ja prügiveo kulud on vaid esimesed otsesed kuluallikad. Seetõttu ongi Keskerakond aastaid Riigikogus seisnud selle eest, et ettevõtlus ka otseselt täidaks kohaliku omavalitsuse tulubaasi, sest siis oleksid omavalitsuste kulud ja tulud tasakaalus ning loomulikult suureneks omavalitsuste huvi kohalikku ettevõtlust toetada.

Raskel aastal peab riik põllumeest aitama

Lisaks mainitud haridus- ja ettevõtlusküsimustele on paljudes piirkondades valusaks küsimuseks põllumajanduse jätkusuutlik areng. Riigipoolsed sammud otsetoetuste vähendamiseks ja Ansipi pidevad väljaütlemised, et põllumehed elavad võrreldes kultuuriinimestega liiga hästi, on tekitanud üleüldist pahameelt.

Eriti valus on see küsimus tänavusel kehval aastal, kus külm jättis paljudele põllukultuuridele oma valusa „kevadtervituse“, pikk põud töötles kurvalt muudki maaviljelust ning lõputu üleujutus andis lõpliku põntsu. Sellisel aastal tuleb põllumeest mõista ning rasketest aegadest üle aidata, et elu maal lõplikult ei kaoks.

Keskerakonna soovile luua kriisikomisjon leidmaks erinevaid lahendusi vastas Ansipi valitsus, et kriisi ei olegi. Põllumehed on küll visad ja raske tööga harjunud, kuid halb tunne on sellest hinges paljudel.

Raamatukogud ei saa uusi raamatuid

Sageli tõusetub kohtumistel kultuurirahade küsimus, sest kõige enam külastatav kultuuriasutus Eestis on külaraamatukogu. Raamatukogu annab võimaluse silmaringi laiendada, lugeda ja arutleda, kuid seal saab ka suhelda ning päevakajalistel teemadel vaielda. Kavandatavad eelarvekärped löövad aga raamatukogusid nii valusalt, et nad jäävad küll järgmisel aastal avatuks, kuid uusi raamatuid osta  rahapuudusel ei saa. Tore vähemalt, et suhtlemiskohtki alles jääb.

Majanduslanguse kõrval on ka mõni rõõm. Sel aastal sünnib üle Raplamaa igasse omavalitsusse uusi ilmakodanikke enam kui varem. Noored pered valivad oma elukohaks rahuliku ja ilusa loodusega Raplamaa, mis samas on pealinna lähedal ning Raplamaa omadki keskused on piisavalt suured, et noortele eluks huvitavat pakkuda.

[fototekst]  TIHEDAD KÄIGUD RAPLAMAALE: Riigikogu liige Mailis Reps on viimasel ajal tihti kohtunud Raplamaa inimestega ja põhjalikult kursis raplamaalaste murede ja rõõmudega, eksharidusministrina eriti muidugi koolide ja laste teemaga. Ka tema enda kodu asub Märjamaal ja seetõttu on rahvasaadiku avalikku huvi toetamas ka isiklik hoolimine, et raplamaalastel ikka hästi läheks.

MAILIS REPS, 

endine haridus- ja teadusminister, Keskerakonna Raplamaa piirkonna esinaine

Jaga |