2005. aasta riigieelarve eirab omavalitsuste arenguvajadusi

29. september 2004


Keskerakonna juhatus arutas 21. septembril 2005. aasta riigieelarve mõju kohalike omavalitsuste tulubaasile. Leiti, et valitsus ei arvesta jätkuvalt Euroopa kohalike omavalitsuste hartaga Eestile võetud kohustustega. Eelarves kajastuvad valitsuse hoiakud ei taga omavalitsustele piisavaid vahendeid seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Keskerakonna hinnangul eirab valitsus 2005. aasta riigieelarve planeerimisel jätkuvalt kohalike omavalitsuste arenguvajadusi.
Vaatamata Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsiooni lubadustele viia läbi põhimõtteline omavalitsuste tulubaasi tugevdamine, ei kajastu see regionaal- ega ka rahandusministri tegevuses.
Keskerakonna hinnangul on valitsus jätnud ligi ühe miljardi krooni ulatuses rahuldamata üleriigiliste omavalitsusliitude eelarve läbirääkimistel esitatud põhjendatud taotlusi ja vähemalt 200 miljoni krooni ulatuses katteta isegi viimastel aastatel seaduse alusel lisandunud ülesannete täitmise. Samuti ei näe valitsus ette meetmeid kohalike omavalitsuste rolli suurendamiseks ühiskonnaelu korraldamisel ega kohalike eelarvete osakaalu suurendamist riigieelarve suhtes.
Keskerakond märkis, et valitsus pole edasi liikunud ka maade munitsipaliseerimise kiirendamisel. Tegemist on poliitilise teovõimetusega, mis pärsib lubamatult omavalitsuste arenguvõimalusi ja enesekorraldusvõimet.
Keskerakond toetab omavalitsuste vajadusi, koondades riigieelarve menetlemisel tähelepanu kolmele võtmevaldkonnale.
Nendeks on teeseaduse muutmine, mille kohaselt eraldaks riik kuni 30% kütuseaktsiisi summadest kohalike teede ehituseks, remondiks ja hoolduseks. Keskerakonna hinnangul on valitsuskoalitsiooni pakutav raha 95% riigiteedele ja vaid 5% kohalikele teedele põhjendamatu ja lühinägelik.
Keskerakond toetab Omavalitsuste Koostöökogu põhjendatud taotlust, mille kohaselt tuleks omavalitsustele täiendavalt lisada 500 miljonit krooni investeeringuvajaduste tagamiseks, sealhulgas ELi programmides ja projektides osalemise omafinantseeringu katteks. Iga omavalitsus peaks ise saama otsustada, millisele kultuuri-, haridus-, sotsiaal- või keskkonnaobjektile kaasfinantseerimist taotleda.
Kolmandaks olulise prioriteedina peetakse vajalikuks ühtluskooli ja kvaliteetse hariduse kindlustamise huvides 324 miljoni krooni sihtotstarbelist eraldamist haridus- ja kultuuritöötajate palgatõusuks. Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)