http://www.breaking-news.ca/kissinger-warns-we-need-a-new-world-order-ukraine-should-forget-crimea-nato/

Kissinger Warns “We Need A New World Order”; Ukraine Should Forget Crimea & NATO

http://www.insiderdaily.info/2014/09/secret-operation-new-california.html
Kalifornia Krimmis.

http://maxpark.com/community/1270/content/1730423

Puusalt pole ka mõtet tulistada. Pole see Venemaa ka mingi õilishingeke. Kremli kääbused arvavad, et võivad kogu maailma enda alla saada. Näevad seda nagu oma kõrvu. Aga rosimannuste aeg Eesti poliitikas võiks tõesti ümber saada.

NWO kehtestatakse niikuinii.

Nii inimese kui riikide suhetes on tavaliselt esikohal huvid, huvid ja veelkord huvid. Seda hoolimata sellest, mida meie endi või riigipeade suu seejuures jahvatab. Õilishingi on vähe. Kuid pidada Kremli unistuseks saada endale kogu maailm, selleks puuduvad tingimused. Unistada laienemisest India ookeanini (ainult!) oli jõukohane Nliidule; Aleksander Suur, toetudes omaaegsele maailmapildile, võis tõesti soovida jõuda „maailma äärde“, „viimase mereni“ (Indiast tagasipöördumise ajaks oli enam kui pool sellest teest läbitud), unipolaarset maailma nautis aga 10-15 aastat pärast Gorbatšovi ja Jeltsini poolt nende vastassüsteemi põhjalaskmist hoopis USA, mispeale ilmuski tees „ajaloo lõpust“ ehk maailmast Washingtoni ülemvõimu all. Kuid isegi see üliriik taandub – uued mitmepolaarse maailma tsentrid hakkavad võtma jooni: nendeks on Hiina, Venemaa, India, Brasiilia, ... . Õiglus taastub. Uues kujunevas süsteemis ei ole Venemaa kaugeltki ainuvalitseja, isegi mitte bipolaarse maailma üks elementidest, vaid ainult suurriik suurriikide seas.

Ilma NATO-ta oleksid vene sõjardid juba ammu siin ja naftapensioneid meie inimene ei saaks. Peab ikka päris tuha-juhan olema, et sellest mitte aru saada. Mulle meeldiks ka rahulikus maailmas elada, kus kääbus putin ei torgiks oma sõjaähvardustega aga see oleks ju tänase päeva reaalsust arvestades utoopia.

meil poleks siin NATOT ja sellega ka USA-d,ei oleks meil mingit hirmu,see on fakt.Aga praegu kistakse meile vägisi igasuguseid ohte kallale.Mingu jänkid ära,siis saame ilma mürata hingata.Niikaua kui nad on siin,rahvast ikka see hirmutab.Antagu meile rahu ja vaikus.

vene tankid oleksid siin

Peab ikka täielik tuha-juhan olema, et mitte aru saada – NATO kohaolek ongi oht! Sest Venemaa okupeeriks Eesti vaid sõjaohu tingimustes oma julgeoleku kaitseks. Konfrontatasiooni aga valmistab juba ammu ette USA, tõmmates NATOt laiendades ja riigipöördeid mahitades piiramisrõngast Vene ümber ühe koomale. NATO või USA baaside Eestisse loomise puhul ning konflikti puhkedes on need objektideks, mille pihta antavad löögid võivad sõja mastaapsusest olenedes olla seotud ka tuumarelva kasutamisega koos sellega kaasnevate tagajärgedega meie elanikkonnale.

sina oledki see püksikusenud tuha juhan. Sa loll ei kasuta võimalust vaiki olla ja plärtsud niisama. Kuula ja vaata neid vene kanaleid, mis õigust räägivad, neid on nagunii väga vähe alles jäänud

Vaata nüüd oma sõnavara, sõber. Kõigi teiste kommenteerijatega võrreldes on see primitiivne, ebatsensuurne, argumenteerimata. Kas Kentmanni tänava asutusel ei jätku raha kõrgemalaubaliste trollide palkamiseks?

Võib nõustuda või mitte (sõnavara osas võiks päris mitu kommentaatorit korrektuuri teha) aga kui NATO-sse astumine toimus polnud Keskerakond ju vastu. Ma kuulun ka Keskerakonda ja mulle väga meeldis see. Muidu kirjutaksime siin juba praegu kirillitsas.

Mulle ei meeldi ükski rosimannus ja veel vähem kogu selle reformierakonna poliitika aga mul poleks ka selle vastu midagi kui Ukrainast saaks õigusriik.

Vaks vahet Riho ja talle eelneva seltsimehe väljenduslaadis. Kuid argumentatsioon puudub ka Teil. Meeldimine on subjektiivne värk, ei enamat. Rõhute hirmule nagu Udo, ainult et tanki asendab kirillitsa.
Samas, kui vaataksite emotsioonita tagasi meie lähiajaloole kasvõi a-st 1985 alates, siis näeksite, kuidas impeerium end Gorbatšovi ja Jeltsini kaudu ise laiali saatis, Berliini müüri laskis maha võtta, väed välja tõi, Varssavi Lepinguorganisatsiooni tegevuse lõpetas, praktiliselt esimesena Eesti iseseisvumist tunnustas (ametliku tunnustamisega jõudis Island küll ette), Jeltsin endale ameeriklastest nõunikud võttis ja riigi katastroofi tüüris, sõjaväe pea kahekümneks aastaks hooletusse jättis, samal ajal kui NATO püsima jäi, Belgradi pommitas, Liibüas sellise kaose tekitas, et seal IGILi asutamiseks sobiv tüherpiirkond tekkis, USA Süüria seadusliku valitsuse kukutamist toetas, Iraaki tungis ja ka seal tänaseni kestva segaduse organiseeris, Afganistanis midagi korraldada üritas, NATO itta laienedes Vene piiridele ühe lähemale nihkudes, USA Ukraina riigipööret mahitas (McCain ja Nuland kõigile nähtvalt Maidanil Berkuti põletajaid toitmas), toomaks võimule venevihkajalikke jõude jne.

Moskval oli võimatu seda kauem taluda. Reageering (sealhulgas Krimmi annekteerimine) osutus möödapääsmatuks. Aktsioonile järgneb ikka reaktsioon. Kujutades Venemaa enesekaitseks tehtud vastusamme rünnakuna nihkub USA aga talle veel lähemale – esimesed amid on nüüd ka Eestis. Seda ei tehta meie kaitsmiseks vaid ammuse kava realiseerimiseks. Z. Brzezinski märgib juba 1997 oma artiklis "A Geostrategy for Eurasia", et „Euroopa on Ameerikale peamiseks geopoliitiliseks platsdarmiks Aasiasse. ... Euroopa laienemine ja NATO liikmelisuse kasv vastab Ameerika huvidele nii lühemas kui pikemas perspektiivis. ... Poliitiliselt määratletud Euroopa omab määratud tähtsust Venemaa assimileerimisel globaalsesse koostöösse“. Amide mahitatud riigipööre Ukrainas sai sobivaks ettekäändeks nende tulekuks Eestisse.
Alles nüüd, kui USA või NATO baasid on Eestisse kavandamisel, nihkub tõeline oht meile üha lähemale. Baltimaadest on saamas planeeritud sõja tallermaad, kus asuvate tähtsamate militaarobjektide pihta suunatud löögid Venemaalt võivad, olenevalt tulevase konflikti ägedusest, hävitada elu kogu nende ümbruskonnas või, sõltuvalt sõja käigust, saada põhjuseks vaenlase (s.o. Eesti) territooriumi okupeerimiseks.

See ... (3 punkti) on vist haugimäluga. Alles ju oli Gruusiasse sissetung jne. Ilma NATO-ta oleks ka meie saatus selline - juba ammu. Seda oseetide jura pole mõtet kuulata, sest Taga-Kaukaasias on veelgi raskem kui Põhja-Kaukaasias määratleda kumb oli enne ja kumb tuli hiljem. Aga muidugi on ka meie lääneliitlased eksinud, kasvõi näiteks Kossova maffia- ja terroristliku riigi tekitamisega. Eestit tunnustas esimesena ikka Island, vähemalt need kes lugeda oskavad teavad seda. Ja veel: milleks on vaja venelastel sellist sõjatehnikat arendada. Oleks ehk rumalus uskuda, et mõni Euroopa riik neile kallale läheks. Pole ka mingistest allikatest lugenud, et ameeriklased seda kavatseksid. Nad suruvad tiblad maha teiste vahenditega, mitte sõjaliselt. Nii et kogu see venelaste "mahhiina" arendamine on eelkõige suunatud ikka pisikeste naabrite õpetamiseks. Mina olen Keskerakonna asutaja liige ja mulle pakuks huvi, kes see ... on? Baltimaade sõjatallermaaks jäämisest räägitakse kremlis muidugi palju (eriti see sõjard Rogozin). Lõppude-lõpuks Venemaa praegune käitumine ei anna sugugi võimaluse teda armastama hakata. Pigem tekitab kremli juhtide käitumine rohkem viha, vähemalt minus. Muuseas juba Stalini ja Hitleri kokkuleppes (nimetame seda kasvõi molotov-rippendropi paktiks) leiti põhjus naaberriike vallutada, et nö "oma territooriumit kaitsta". Nii et fašism pole kuhugi kadunud, on ainult idapoole nihkunud.

Võiks ikka mõelda enne kui kasutada mõne rahvuse kohta väljendit "jura". Osseedid ehk alaanid on iidne rahvas oma idenditeedi, kultuuri ja taotlustega. Järsku hakkab mõni kasutama sama väljendit näiteks siinsete Läänemere äärsete rahvuste suhtes - nende jura ei maksa kuulata, nii või! Poliitiliselt Eestil on kahtlemata õigus teha omi valikuid millest näiteks osseedid või
siis apsuad - iidsed rahvad mõlemad - aru ei saa. Kuid alavääristada ei maksa ei apsuaid ega osseete, mõlemad vägagi rasketes oludes karastunud. Korrektsust lugupeetavad.

Vaesed oponendid! Peale Gruusia ei olnudki midagi välja pakkuda või? Üldteada on, et seda viiepäevast sõda alustas Gruusia rünnakuga kolmepoolse Vene-Gruusia-Osseetia kokkuleppega reguleeritud Tsinhvali vallutamiseks, mille käigus hukkusid vene rahuvalvajad
Käiatakse aga ikka kunagist propagandaüllitist, kuigi maailma valgustab seda konflikit juba ammu teistmoodi:
On August 7, Georgian forces began a massive artillery attac on the South Ossetian capital, Tskhinvali, which sterted after months-long clashes between Georgian police and peacekeepers, and Ossetian militia and Russia paesekeepers, kirjeldavad teatmeteosed.
Ka Eesti keeles kirjeldatakse konflikti kulgu juba ammu objektiivselt.
„See, kuida ta [Venemaa] läks Gruusias appi osseetidele (kes olid siiski sattunud Gruusia vägede tõelise, mitte väljamõeldud rünnaku alla), ei erinenud oma olemuselt NATO pommikampaaniast Jugoslaavias. Selle väikese vahega, et tsiviilobjekte Venemaa Gruusias peaaegu ei pommitanud“, kirjutab Krister Paris, avaldatud muide ka Kesknädalas, haugimäluga vassiv „keskerakondlane“.

Venemaal sõjatehnika arendamine
Sai ju märgitud, kuidas Venemaa 90ndatel oma armee pea kahekümneks aastaks hooletusse jättis. Sai ära loetletud USA ja NATO agressiivsuse kasvu tähistavad verstapostid, milleks olid otsesed sõjalised operatsioonid alustades Belgradi pommitamisest (ilma Julgeolekunõukogu sanktsioonita ehk räigelt rikkudes rahvusvahelist õigust) ning jätkudes Iraagis, Liibüas, Afganistanis jne. Samal ajal nihkus see agrssiivne blokk eesotsas oma maailmavalitsemisele pürgiva liidriga Venemaale ühe enam külje alla, täiesti kooskõlas muide Z. Brzezinski juba 1997 aastal esitletud visiooniga. See kõik jookseb oponendil ühest kõrvast sisse teisest välja, kusagil nende vahel piiksub aga Atomik (oli kunagi üks selline lastejutustuse tegeleane) „Gruusia, Gruusisa, Gruusia“ ning ajudeta kääbik kordabki seda papagoi järjekindlusega.
Peaks olema täielik otu, kui neis tingimustes oma armee allakäigul jätkuda lasta. Jah, nüüd arendab Venemaa oma relvajõudusid, sest vaenlane on roomanud juba lävepakuni välja!

jura on eesti keeles üsna tavaline sõna ja ei pruugi sugugi kedagi halvustada; tiblagi on vähemalt slängis sageli kasutatav sõna samuti nagu kuratiki või mõni muu taoline. Ise olen abhaasia eestlane ja arvan, et kui jumal kuhugi paradiisi tahtis rajada, siis oli see vist küll Abhaasia. Aga minu naabrid apsuad lõunaoseetidest küll lugu ei pidanud. Ainus asi mis neid korraks ühendas oli ühine vaenlane. Põhja-Oseetia on hoopis teine asi, millele viitab nende vabariigi ametlik nimi Respubliks severnaja osetija - alanija. Vähemalt ametlikult ei laiene nimi alanija kazbekist lõuna poole. Muuseas alaanid pärinevad üldse hoopis doonau äärest, üsna praeguse ungari territooriumilt aga see jutt läheb juba enna suure rahvasterändamise aega.

Molotov-Ribbentropi pakt ja selle roll „oma territooriumi“ kaitses
Pakti olemus seisnes selles, et Hitler, olles eelnevalt avalikult kuulutanud saksa eluruumi asumisest idas, suunati esiteks ründama hoopis Läänt. See sai võimalikuks kui Hitler, nähes Inglise-Prantsuse-Vene liidukõnelustes tekkinud raskusi (paljuski tänu Poola paindumatusele), saatis Ribbentropi Moskvasse ettepanekuga, millest oli võimatu keelduda. Kakelge esiteks omavahel, neetud kapitalistid, oli Stalini sõnum oma maale pakti heaks kiites. Mis aga ei tähendanud, et Mein Kampfi idee saksa Lebensraum`ist idas oleks maha maetud. Mitte karvavõrdki. Ja seda teadis Stalin samuti. Ning nagu sündmuste järgev kulg näitas, Saksamaa võttiski kõik need territooriumid, kus ta oli Venemaale tegutsemisloa andnud, tagasi. Vene baasid paktiga tekitatud puhvris, tulenevalt äkkrünnakust ja Vene sõjalisest nõrkusest, tõepoolest eriti olulist rolli saksa pealetungi pidurdamisel ei mänginud, kuigi näiteks Osmussaarel pandi vastu kuni detsembrini 1941. Molotov-Ribbentropi paktiga ei jaotatud maailma ümber vaid Stalini poolt vaadates lükati edasi Saksa tung itta (ajafaktor) ja Hitleri vaatevinklist välditi Lääne-Euroopa vallutamise ajal sõda kahel rindel.