![]() Oktoobripööre ja kolmas tee
hea idee
2011-11-15 14:15:24
1938. aasta 14. märtsil kutsus Poola Seim rahvast üles Kaunasesse marssima!
Ants
2011-11-15 14:38:35
Liba Jaanusele ,ära räägi lollusi eestlased võitlesid AINULT venelaste- kommunistide vastu . Selline oli juba algul kokkulepe sakslastega -eestlased sõdivad AINULT Nõukogu Liidu vägede vastu, kes ruttasid uuesti Eestit okupeerima.Sakslased pidasid kokkuleppest kinni ja Liitlaste vastu läänerindel ei sõdinud AINUSKI eesti meest .Poola riigil ei ole midagi eestlaste vastu kes kusagil Poolas midagi halba korda ei saatnud . Isegi Poolas väljaõppel olles eestlased said hästi läbi kohalikude poolakatega .Loe raamatuid siis saad teada .Hea ,et vähemalt nüüd koolides õpetatakse lastele õiget ajalugu mitte Nõukogude aegset väljamõeldisi .
To-finito
2011-11-15 14:46:58
Kas siis Venemaa ei ole Poola suurem vaenlane ?. Kuipalju on läbi ajaloo ka Poola riik kannatanud venelaste läbi ?. Ja Poola rahvas ei salli küll sakslasi kuid venelasi lausa vihkab. Ja on ka põhjust kui Katõni meelde tuletada . Miks need eestikeele äraõppinud vene sovietid Katõnist "vaikselt mööda lähevad" .Miks seal oma mõrtsukatöid ei tunnista ja Poola rahvalt andestust ei palu ???
leedukas
2011-11-15 14:52:23
Kuni aastani 1936, mil suri marssal Pilsudski, oli Poola Saksamaa liitlane. Pilsudskit kavandati isegi Saksa - Poola ühendarmee etteotsa kallaletungi korral NSVL-ile. Poolale pakuti territooriume "merest mereni" ehk Balti merest Musta mereni. Hiljem tulid Poolas võimule rohkem Inglise orientatsiooniga jõud.
1939. aasta 26. jaanuaril kohtusid välisministrid von Ribbentrop ja Beck, et moodustada ühisarmee NSVL-i ründamiseks. Saksa poole arvates pidanuks Saksamaa ja Poola huvid Venemaa suhtes olema ühtsed. Saksamaale on Venemaa kogu aeg hädaohtlik olnud.Veelgi ohtlikum on aga bolševistlik Venemaa. Neil põhjustel on Poola ja Saksamaa koostöö lihtsalt hädavajalik. Saksa riigikantsler avaldas arvamust, et iga Venemaa vastu suunatud Poola diviis asendab ühte Saksa diviisi. Saksamaa on Ukrainast huvitatud vaid majanduslikult, mitte poliitiliselt jne. Poola keeldus. 1939. aasta 21. märtsil tegi Saksamaa Poolale ettepaneku ühineda antikominterni paktiga, küsides Poolalt nn Danzigi koridori ja pakkudes vastu tulevikus bolševikelt võetud ukraina ja valgevene alasid. 25. märtsil alustas Poola ettevalmistusi sõjategevuseks Saksamaa vastu ja sai selleks 31. märtsil ka Briti garantii. 11. aprillil andis Hitler korralduse valmistuda sõjategevuseks Poola vastu, sest märtsis algasid Poolas repressioonid saksa elanike vastu. 50 000 poolasakslast küüditati, kellest 15 000 tapeti. 28. aprillil tühistas Saksamaa 1934. aasta 26. jaanuaril sõlmitud Saksa – Poola mittekallaletungi pakti.
to to
2011-11-15 14:56:49
to To-finito 2011-11-15 14:46:58
Huvitav, kes olid siis need, kes Venemaal 1612. aastal üritasid Vale - Dimitrit võimule upitada ja said Minini ja Požarski käest lüüa? Ja mida need poolakad aastal 1600 poolt eestlasete ala okupeerisid? Aga Katynist on ka siin kommentaariumis piisavalt juttu olnud! Kas tahad rääkida ka Hatõnist?
mis vahet kus teeniti
2011-11-15 15:05:05
Mõned eesti vabatahtlikest koosnenud politseiüksused jõudsid tegutseda ka Põhja- Itaalias ja Balkanil, kus valvati getosid.
Tšehhiast veeti juute Vaivara stammlaagrisse ja sealt Kalevi - Liivale, Kloogale jne. Ja kuidas need Prantsuse juudid Eestisse sattusid? Mingil territooriumil anti need eesti politseipataljonidele konvoieerimiseks üle.
raamatulugeja
2011-11-15 15:13:19
to Ants
Harry Rent kirjutab oma raamatus "Ma jäin ellu", et kui ta saabus Poolas Debicas asunud Eesti Leegioni, siis oli kasarmu tühi. Kui tundis huvi, et milles asi, siis päevnik vastas, et mehed on "judeneinsatz'is". Mis asi see veel on, imestas raamatu autor tollal! Ja ega seda nn Tšehhi põrgut eestlastele niisama korraldatud! Ka Ralf Gerrets jäi 1960. aastal vahele, kui ta Tallinnas laulupeo rongkäiku vaatas. Rongkäigus liikunud tšehhitar tundis endise gestaapolase ära ja teatas sellest lähedal seisnud miilitsale...
vohh
2011-11-15 15:23:04
1943. aastal tegid ukraina rahvuslased Podolias ja Volõõnias platsi poolakatest ja juutidest puhtaks!
Ants
2011-11-15 15:29:24
Milleks rääkida sellist idiootsust mis kõik naerma ajab -Eesti politseiüksused Itaalias ?????. Ega sa ole narkouimas. Kas eestlased käisid Pransusmaal omale juute siia laagrisse toomas !?. Enam ma ei kahtle ,et oled purjus --hea soovitus maga kaineks . Ja kui lugeda oskad siis loe ajaloost ----Eesti politseipataljonid olid kõik Venemaal valvates sildu ladusi ja muid objekte kuid mittekusagil ei ei valvanud vangilaagreid . Küll aga tuli võidelda vene partisanidega .
Magnus
2011-11-15 15:49:41
Võib-olla tõesti ei rakendatud üliustavaid eestlasi Itaalias korra hoidmisel. Mis aga puutub vedudesse Eestist Prantsusmaale ja teistpidi kah, siis neid esines tõepoolest. Igatahes Urla maja šveitser Leonid Naumov, kelle sakslased eestlaste pealekaebuse põhjal kinni panid, pääses vabadusse Prantsusmaal ja naases siis Eestisse, kus elas kõrge vanaduseni. Küllap oli teisigi, kellele sõjaaegsed "vabadusjõud" sellised "Euroreise" korraldasid. Miks ei võidud suures Euroopa ümberkujundamise hoos Prantsuse juute Eestisse vedada, kui Tšehhoslovakkiast neid toodi tapmiseks siia? Kurb tõde on aga see, et eestlased osutusid Führeri ustavateks sõjasulasteks, mistõttu loetakse mõnelpool ka Eestit selles sõjas osalenuks (sõttakistuks) koos sellest tulenevate santide tagajärgedega, kuigi mõned näivad seniajani uhkustavat selle sõjasulase-saatuse pärast.
international
2011-11-15 16:07:00
1940. aasta 16. novembril suleti Varssavi geto välismaailmale.
1943. aasta 19. aprillil puhkes seal ülestõus, mille surus maha väga internatsionaalne seltskond. Lisaks Saksa eriväeosadele osalesid ka Ukraina, Läti, Poola ja Leedu politseiüksused aga ka Juudi Gettopolitsei. http://en.wikipedia.org/wiki/Warsaw_Ghetto_Uprising Riia ja Vilniuse getodest veeti juute juba Eestis asunud Vaivara koonduslaagrisse ja sealt juba edasi. Näiteks 287. politseipataljon, kuhu kuulusid ka Velikie Luki alt deserteerunud eestlased, valvas vangilaagreid Kiviõlis, Viivikonnas, Kloogal ja Lagedil.
to-international
2011-11-15 16:23:43
Velike-Luki all DESERTEERUNUD eeestlased !? .Kas vihatud Punaarmeesse vägisi mobiliseeritud (mis oli rahvusvahelise seaduse rikkumine okupeeritud territooriumil) oli siis Sinu arvates deserteerumine ?? Vastupidi neil õnnestus pääseda vabadusse . Kahjuks oli vähestel selline võimalus nagu oli Eesti Territoriaal Korpusel sõja alul , kellel õnnestus 83% ulatuses ületulla saksa poolele . Kes mehed koheselt kodu lasi .Hiljem Eesti Korpust enam sellistesse kohtadesse kus põgenemine võimalik ei lastud -ka "Sinimägede" lahingutesse mitte . Küll aga Kuramaale kus sakslased ümberpiiratud .
välismaalane
2011-11-15 16:29:07
1942. aasta 5. septembril toodi Raasiku jaama 1000 juuti Tšehhoslovakkiast. Sama arv juute toodi ka Saksamaalt - Berliinist ja Frankfurt/M.
Sama aasta 6. november andis Soome juudid välja "Eesti Julgeolekupolitsei ja SD-le", mida juhtis Ain Mere. 1944. aasta juunis toodi Prantsusmaalt Eestisse 300 juuti. 10 000 juuti toodi Eesti vangilaagritesse põhiliselt Leedust aga ka Lätist.
to
2011-11-15 16:36:43
to to-international 2011-11-15 16:23:43
USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Kanada, Hiina jt riigid, kes olid II maailmasõja ajal liitlased ja panid aluse ka ÜRO-le käsitlesid Eesti Laskurkorpust kui oma liitlast. Tänapäeval võib lisada, et korpusemehed olid Eesti NATO võitlejate eelkäijad. Genfi konventsiooni rikkus hoopis Saksa pool, kui 1944. aasta 1. veebruaril sundmobilisatsioon Eesti Direktoraadis välja kuulutati. 1944. aasta sügisel sai eesti Laskurkorpus tugevat täiendust Saksa sõjaväest deserteerunute näol ja alustas sõjategevust Kuramaal. Eestlastest koosnenud 300. Eriotstarbelise Diviisi riismed olid selleks ajaks lahingutes Tukumsi piirkonnas juba hävinud.
To Magnus
2011-11-15 17:12:06
Sinu kurvastuseks pean sulle ütlema ,et"Sinimägedes" Eesti vabaksjäämise nimel võidelnud mehed ongi eesti rahva silmis kangelased .Eesti Korpuse meestele keda vägisi sunniti vihatud Stalini reziimi eest sõdima, neile tunti vaid kaasa . Eesti tõeline Rahvuskangelane kes veel elus on Rüütliristi kandja kapten Harald Nugiseks . Eesti rahvas kogus raha ja annetas talle kullast teenetemärgi . Müts maha selle mehe ees . Rüütliristi sai ta Eestit kaitstes Narva lahinguis .
siiski
2011-11-15 17:43:16
to To Magnus 2011-11-15 17:12:06
Eesti rahva tegelikku arvamust me siin ei tea!
to-to-to Magnus
2011-11-15 17:58:22
Selge ,et rahvaküsitlust keegi tegema ei hakka kuid seda kui täis oli Tori kirik rahvast (kõik kiriku sisse ei mahtunud) näitab kui populaarne on eestlaste hulgas Kapten Harald Nugiseks , kui temale anti kullast teeneteorden üle Tori kirikus . Ka on Sinul kõrvad ,et kuulda mida räägitakse Eesti eest võidelnud meeste kohta , millises sõjaväevormis ei oma tähtsust. Ka Lihulas läks kohalik rahvas marru kui tuldi meie pugejaliku valitsuse käsul( Partsi valitsus) mahavõtma Eesti vabaduse eest võidelnud meeste mälestussammast . Pahameele torm oli ülevabariiklik--või ei mäleta enam . Samal ajal kiitsid eestlased heaks Antsipi Pronksokupandi kuju äraviimise südalinnas . Antsipi populaarsus kasvas enneolematult ja tänu sellele veel praegu on võimul edasi . Ja kardan ,et rahvas võib ka järgmiste valimistel tagasi valida .
§§§
2011-11-15 18:10:29
2008. aasta 18. novembril võttis ÜRO vastu Waffen-SSi ülistamist ja natsismiga võitlejate mälestusmärkide hävitamist hukkamõistva resolutsiooni. Resolutsioon viitab Nürnbergi tribunali otsusele.
Sarnaseid resolutsioone on ÜRO võtnud vastu ka aastatel 2000 ja 2005.
:)))
2011-11-15 18:17:54
to to to
1941. aasta 2. aprilli nn Rosenbergi memorandum. Selle kinnitas Himmler 1942. aasta 12. juunil. Eesti, Läti, Leedu Nende piirkondade suhtes kerkib küsimus, kas ei peaks neist tulevikus saama Saksa asustusala rassiliselt kõlbulike elementide saksastamisega. Tuleb hoolitseda selle eest, et suur osa intelligentsist (eriti läti haritlaskonnast) asustataks ümber põlistele Vene aladele. Tuleb näha ette saksa maaelanikkonna suurearvulist ümberasustamist Eesti, Läti ja Leedu territooriumile; võimaluse korral võiks tõmmata neile territooriumitele suurema kontingendi selleks eesmärgiks kõlblikke saksa asunikke Volga sakslaste seast, kõrvaldades eelnevalt ebasoovitava elemendi. Peale selle tuleks mõelda taanlaste, norralaste, hollandlaste ja pärast sõja võidukat lõppu ka inglaste ümberasustamisele neile territooriumitele, et ühe või paari põlvkonna vältel võiks Eesti, Läti, Leedu liita uue saksastunud maana Saksamaa põhiterritooriumiga. Hitler teatas 1932. aastal peetud kõnes, et kui poleks olnud Balti parunite upsakust, oleks Baltikum juba ammu saksastatud ja Saksamaa osa. Ka “Mein Kampfi” nn Lebensraumi ideoloogia käsitles Saksamaa laienemist just itta. Nürnbergi tribunal, mis mõistis Rosenbergi kui sõjakurjategija surma, lähtus ka sellest, et Eesti oli NLiidu seaduslik liiduvabariik, mida Saksamaa okupeeris, ja mis oli seega sõjakuritegu. http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=1267 Kumb oleks rohkem küüditanud?
tõsiasi
2011-11-15 18:23:18
to to-to-to Magnus 2011-11-15 17:58:22
Järelikult on rahvusvahelistel juudi organisatsioonidel õigus, kui nad väidavad, et suhteliselt kõige rohkem pooldajaid leidsid natsid just Eestis, Ukrainas ja Horvaatias. |