To to maali... Ma tänan teid selgitavate märkuste eest. Inimene õpib surmani. Äkki kirjutaksite, millal Krimm annekteeriti. Mina sain aru, et seal toimus kõik verevalamiseta rahvaloendusel. Sõna annektsioon tähendab relvastatud verevalamisega territooriumi vallutamist.

Eesti-keelest nats,kui teisest rahvusest ütleb puhtalt,"jäär jääras määgijat jää-augu ääre-pea",siis võiks juba E-rääkijaks lugeda?Vene-keeles ütelus "uh-ahaa ne hootses",katsuge tõlkida.

2.kl.õpsi mata ülesanne,SA1X5A2.(ääre-peal).

Anneksioon ehk annekteerimine on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon.

Lugeda on vaja, sa va tiblast troll.

See oli rahva vaba tahe! Olla taas Venemaa rüpes. Nii, nagu enne Krushchnevi ohtrat kingitust.
Nagu ka meie siin Eestis pärast Olga Lauristini palvet meid annekteerida.

Hümn keelati aastavahetuseks ära. Kirikus käia ei tohi.
Pätsu ausammast president avama ei tule. Selle teeb ära Ekre.
Kus on mu emakeel, too helisev kaunis keel? Kas keegi teab?

Kõigepealt on agressioon, see on kallaletung ise. Piisab vägedel üle piiri jalutada ja ongi kallaletung kui tõik olemas.
Kui pärast kallaletungi jäädakse paigale ning hakatakse ise elu korraldama, on tegu juba hõivamise ehk okupatsiooniga.
Kui sellele järgnevalt hõivatud ala ka liidetakse vallutaja alaga, siis ongi tegemist külgeliitmisega ehk anneksiooniga.
Kõik 3 tegevust on riikidevahelise õiguse vastased. Agressioon on hetkeline, okupatsioon ja anneksioon juba kestev, mõni kestab mõnes kohas seniajani.
Alati pole vajagi, et toimuks verevalamine, piisab riikidevahelise õiguse rikkumisest ehk hõivatud ala elukorralduse allutamisest ja mõjutamisest. Sealjuures pole üldse oluline, kas hõivatud alal viidi läbi valikuline rahvahääletus või valimine. Viimane juht tunnistatakse aga seaduslikuks siis, kui sellega kinnitatakse hoopis vallutajast vabanemine. Kehtib seega põhimõte, et kahjusaanul on suurem õigus.

loomulikult okupeeriti ja annekteeriti, sest ei küsitud luba Ukrainalt. Krimmiga oleks kõik seaduslik siis, kui Ukrainas ja Krimmis korraldataks võrdväärne rahvahääletus ning kummaski oldaks Krimmi lahkumise poolt, kasvõi 1 enamhäälega. Kuna seni on "hääletatud" ainult Krimmis okupatsiooni tingimuses, siis pole see riikidevahelise õiguse silmis õiguslikult kehtiv. meenutage näiteks Tšehhi ja Slovakkia rahvahääletusi ja rahumeelset lahkuminekut. Muide, 1992.a oli ka vastav küsitlus, lahkuminekut pooldas aga vähemus, Tšehhis 36:64, Slovakkias 37:63. 2017.a oli see suhe vaid vähe muutunud: Tšehhis pooldas lahkuminekut 42:58 ja Slovakkias 40:60. Rahva eest otsustasid mõlemad parlamendid. Kui aprillis Tšehhis ja Slovakkias viibides mõnd vestluskaaslast küsitlesin, siis nemad olid 100% lahkumineku poolt. Nii et ei saa aru, kust selline suur vastuseis tuleb. Igatahes slovakid olid viiendiku vaesemad ning neile oli lahkuminek rohkem kasuks. Kuna kumbki pool ennast ahistatuks ei pidanud ja rahvas ülestõusu ei korraldanud, vaid leppis tulemusega vaikimisi, siis ei tekkinud arusaamatust ka raiikidevahelise õigusega ning teised riigid neid ka tunnustasid. Samuti ei nõudnud suurem pool ehk Tšehhi endale õigusjärglust (nagu Venemaa pärast NSVL-i kokkuvarisemist), vaid mõlemad liitusid ÜRO-ga võrdsetel alustel uute iseseisvate riikidena.
Seega oleks ka Krimmiga nii käituda võimalik. Sealne klikk ja Ukraina klikk lepiks koku, et mis lännu, see lännu. Kuid nüüd pole see enam võimalik, sest Venemaa relvajõud jõudsid ette ning mingist rahulikust lahkuminekust ei saa juttu olla. Ukraina võib küll toimunud kallaletungi ja liitmist de facto tunnustada nagu on ka meie reeturkond Venemaa taldu lakkunud, et käigu persse see Narvataguse ja Petserimaa, peaasi, et Piirissaar alles jäeti.