jutt liialt ülldine ning kahjuks ka nõrkk . ebamäärasustega midagi ej tõessta . ülttse ej märgi Jaakk tõjkka et tänased otsustajad on Varrgamäl isegi 1992.a' põhis'ääduse vastaselt . ometi võettakse nejjd nagu 's'ääduslikke' .

Selge on see, et asi on segane. Ja üha segasemaks läheb.

Näiteks riigikogulasest jurist (või juristist riigikogulane) Igor Gräzin on maailmale kuulutanud, et „Tartu rahu seadustas retside bande“. Sest Eesti sõlmis Tartu rahu Venemaal ebaseaduslikult võimule tulnutega ja sedaviisi legaliseeris Tartu rahulepinguga ühe kriminaalse grupeeringu, kes oli Venemaal võimu haaranud. Sest aastal 1920 figureeris mitu õiguspärast või õigusjärgluse alusel eksisteerivat Venemaa valitsust, mis tuletasid oma võimu kas tsaarist või Asutavast Kogust, ja olid seega Vene rahva seaduslikud esindajad. Nendega aga Eesti pool lepingut ei teinud.

Kunagine Eesti rahva poliitilise valgustamise staar Gabriel Hazak on väitnud, et Tartu rahuleping muutus kehtetuks 1940. aastal.
http://www.eesti.ca/hazak-tartu-rahuleping-muutus-kehtetuks-1940-aastal-kirjutab-postimees/article38005

Nüüd aga on mõned lagedale tulnud arvamusega nagu võinuks Tartu rahu kehtetuks muutuda, kui nn peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots kutsus 1944. aasta 7. veebruaril Eesti kodanikke avalikult üles NSVL-i vastu ja Eesti territooriumi kaitseks sõtta minema.
Sel juhul kaotas Tartu rahu kehtivuse Sinimägede lahingutes. Lohutuseks väidetakse, et nii pole nõnda, kui eeldada, et Uluots pani selle EW kodanike üleskutsumisega toime riikliku kuriteo ja Sinimägedes sõdisid Saksa poolel vaid vabatahtlikud.

Rahvas ei mõista seda miks hakkas selle piirilepingu sõlmimisega nüüd äkki nii kiire. Tundub, et ega vene poolt see nii väga ei huvitagi. See on praegu nagu Paeti, Mihkelsoni ja "tankist" Mälksoo huvi.
Loodame, et tulevikus tuleb Venemaal võimule demokraatlikum riigikord ja võib olla on siis lepingu sõlmimine Eestile õiglasem. Kommentaator Enn Oja suhtumine ja kommentaari stiil on tõsise probleemi kohta sobimatu

Eestil on piirileping Venemaaga juba ammu olemas, seega on väär rääkida piirilepingu sõlmimisest. Juriidiliselt korrektne on rääkida IRL-i , Sotside ja Reformierakonna soovist Tartu rahuga sõlmitud piirilepingut muuta vastuolus kehtiva Eesti Vabariigi põhiseadusega. Riigikogul puudub aga õigus põhiseadust rikkuda. Muide, suur osa nende erakondade ja Sotside juhtkonnast on kas endised tippkommunistid või lausa NSVL jõustruktuuride, sh KGB anendid. Seega kujutab praegune Riigikogu Eestile suurimat julgeoelkuohtu maailmas.
Rahval on õigus nõuda selliste Riigikogu ja Valitsuse liikmete kohtu alla andmist.

saada siia link kus on piirileping.

Feja- ise oled vana naine aga valetad nagu 10 aastane- endal natuke häbi pole ?

Kesikutel on kombeks valetada ja siis juba suurelt- loll lumpen ju nii kui nii usub siis (õnneks Feja suguseid jääb meil riigis aina vähemaks). Aga rõve on vaadata kui vana naine valetab- tõsiselt.

Titakene, Tartu Rahu ongi piirileping. Piir on seal konkreetselt fikseeritud. Sinusuguste aetavast jamast võiks artikli koostada, päris lõbus oleks seda agooniat lugeda. Sedalaadi põhjendusi nimetavad juristid hämaks. Ainult hämaga selle "piirilepingu" sõlmimise vajadust ju põhjendataksegi.
Muide, minu vanus on minu uhkus, aga sinu vanus on su häbi, sest su viide minu vanusele on pesuehtne matslus. Kas emal polnud aega sulle õpetada, et nii ei räägita?

Fejake- et siis piirilepingut polegi vaja sõlmida-lollid venelased ja meie eestlased ajame mingit ulme asja taga- Feja võta ruttu ühendust ja ütle neile, et piirilepingut pole vaja.

Kui neid kätte ei saa, võta ühendust oma raviarstiga- sest sinu uhke vanus on natsa kahjustanud sinu aju.

Häbi sul kindlasti pole- millal rumal inimene on oma rumalust tunnistanud, mina küll ei tea.

Muideks kui piirilepingu sõlmiks Edgar Savisaar- ajaks Feja hoopis teist juttu- on nii Fejake ?

erinevalt Fejast on minu ema aus inimene ja ei valeta. Feja saada meile kehtiv piirileping Venemaaga-ilmselt vaid sina omad seda.

piirileping on vaja sõllmi . aga mitte ajnult Rass`iiaga ja mitte Pejppsil v'eeala ära'anndes, vajd:
1) Narvadagusega (kuj seda võtta eraldi) Narva lahel, Narva jõel, Narva v'eeojjdlal ja Pejppsi järväl (sest 1920.a' piir läkks j'õelähhtäasemel ligi 2 kiltti l'õunabooltt) .
2) Pettserim'aaga Pihhkva järväl ja majjsmaal kuni piirini Lattviaga .
3) Rass`iiaga Soome lahel S'uomi v'eeala ja Narvadaguse v'eeala vahel . see lõjkk ej kuulu Tarttu rahulepingu §3 'alla ning pole nii vasstuolus ka 1992.a' põhis'äädusega .

jääb üle s'eega piir Rass`iiaga Pejppsil ja Lämmijärväl . siin aga on juba üle 9' ja poole aassta vasstuolu põhis'ääduse §122'ga sest sääl on viide piirile Tarttu rahulepingujärrgi aga mejje 2003.a' rahhvaäälätusega selle tühistasime aga õjjendit põhis'äädus'esse ej tejjnd . see rahhvaäälätus lõj 1920.a' Eesti vabariigi 2'' lehhte - ENSV'st euroliiduvabariigiks ja Rass`iiabooltt 1940'st õjvatud 4,9%'liseks Eesti vabariigiks (Narvadaguse+Pettserima) .
nüüd tahavad Tomm, Anrus ja Urmas Svenni, Anruse, Rejjnsalu Urrma ja Ettkari jõukkude abil Narvadaguse ja Pettserima te juure isesejjsvusele sülitada ning teha nägu nagu nad poleks kunagi Eesti vabariikki k'uulund .
s'eega kavatseb ebas'ääduslik nelikjõukk täna piirisõllmi veel ja maal S'uomi v'eealast Lattviani Narvadagust ja Pettserimaad arvestamatta .

omaettelugu on ligi 200 ruuttkiltti v'eeala Pejppsil millest nelikjõukk öhel meelel tahab kanngesti lahhtis'aada . sest isegi kuj selleks tuleks muutta põhis'ääduse §122'' sis tulevad ikkagi männgu võrttk'augused ning tinnglikke piiribunkk.te 11-13 tuleks kuni 5,1 kiltti nihutada itta ja kirrd'esse ehk säjlitada ned ligi 200 ruuttkiltti .
Narva v'eeojjdlal on kaalul selle väjkksusedõttu vajd p'aargümmend ruuttkiltti ent samuti on sejjs täna mejje kahjuks . selle jama p'eame sellgeksrääkkima juba Narvadagusega .

Eraldi piirilepingut ei tehtud, sest Eesti ja Venemaa vaheline riigipiiri paiknemine on sisse kirjutatud siiani kehtivasse Tartu rahulepingusse ja 1992. aasta juunis vastu võetud põhiseadusesse.

Tartu Rahuleping ongi samas ka kehtiv rahvusvaheline piirikokkulepe ja Eesti on oma riigipiiri Venemaaga fikseerinud juba oma põhiseaduses.

just-just, piirileping on olemas aga Vene ja Eesti riigiisad nii lollid et ikka tahavad piirilepingu sõlmida.

Teie ruigamisel on ka põhjus, Batja oleks pidanud piirilepingu sõlmima- vot siis oleks te alles rahul.

v'assiatele ja lollitajatele

Tarttu rahuleping k'oosnes mittmest ükkstejsest sõlttumatust osast .
1) art''ikklid 1 ja 2 m'äärasid sõjadegevuse lõpu ja riikkidevahelised edasised suhhted . selle katkestas 1940.a'l SSSR oma kallaledungiga Eestile .
2) art''ikkli 3 lõjkk 1 määratles Eesti ja Rass`iiavahelise piiri . see kesstis te juure kuni 2003.a jõulugu kesskpajgani kuj 3 kuud pärast rahhvaäälätust jõusstus ENSV' järrglase vällja'asstumine 1920.a' Eesti vabariigist . selledõttu on juba ligi 10 aasstat ka vastsuolu põhis'ääduse §122'ga .
3) art''ikkli 3 lõjgud 2 ja 3 kehtestasid erabooletu m'aa'ala . need kehhtisid 01.01.1922.'ni .
4) art''ikkli 3 lõjkk 4 k'eelas relvastatud laevad Pejppsi ja Pihhkva järväl . ka see kehhtis kuni SSSR' kallaledungini 1940.a'l .
5) lisa 1 on kaartt .
6) lisa 2 lõjkk 1 kohustas kumbagi pooltt v'iima oma vääd oma riigi p'iirid'esse . kehhtis se 28' päävani pärast rahulepingu jõusstamist .
7) lisa 2 lõjgud 2 ja 3 kohustasid sama erabooletu ala ja piiri järrvedegohhta . kehhtis se 42' päävani pärast rahulepingu jõusstamist .
8) lisa 2 lõjkk 4 määratles piirivallvurite arvu erabooletul alal . kehhtis se kuni 6' k'uuni pärast rahulepingu jõusstamist .
9) lisa 2 lõikk 5 määratles tollivallve piirijärrvädel . kehhtis se SSSR' kallaledungini 1940.a'l .
10) art'ikkel 4 käsitles kodanike vahetust . kehhtis see 1 aassta pärast piirilepingu jõusstamist .
11) art''ikkel 5 käsitles Eesti riikkidevahelist erabooletust . Rass`iiagohhta sama ej sätästatud . ette oli se nähtud alalisena ent selle lõpetas SSSR' kallaledunng 1940.a'l .
12) art''ikkel 6 kohustas kummbagi pooltt tunnustama Soome lahe erabooletust . tähht'aega polld sätästatud . seda rikkus SSSR kallaledungiga S'uomile 1939.a'l .

13) art''ikkel 7 käsitles kummagi riigi alalolevate m'uude v'ääosade relvitustamist . eri liikkidele oli mitu tähht'aega ent valitsev oli 2 aasstat pärast rahulepingu jõusstamist . seda rikkus SSSR oma kallaledungiga 1940.a'l .
14) art''ikkli 7 lisa käsitles komisjonidemoodustamist .
15) art''ikklis 8 lepiti kokku et vastastikku sõjagulude nõuet ejj esitatta . selle rikkumist ajaliselt määrata ej saa sest SSSR' kallaledunng 1940.a'l tegi selle mõtetuks .
16) art''ikkel 9 nägi ette sõjavanngide üleanndmist . tähhtaeg oli ebamäärane - löhemal tähhtajal .
17) art''ikkel 10 käsitles sõjagaseottud vangistatud isikute nuhhtlusest vabastamist . tähht'aega polld .
18) art''ikkel 11 nägi ette Rass`iia l'oobumist oma varast Eesti aladel ning Eestibooltt nõuete mitte'esitamist . tähht'aega polld .
19) art''ikkel 12 sätästas Rass`iiabooltt kulla üleanndmise Eestile . tähhtaeg oli 2 kuud pärast rahulepingu jõusstamist .
20) art''ikkli 12 lõjkk 4 nägi ette t'eadusvarade tagasianndmise Eestile . tähht'aega polld määratud . seda Rass`iia vähämalt osaliselt ej tejjnd ega ole tejjnd ka tänaseni . kujjgi rahudegemise osa kaottas jõu SSSR' kallaledungiga 1940.a'l, on see lõjkk kehhtiv enndiselt nagu ka õjjgus isesejjsvusele .
21) art''ikkel 13 kuulutas et samad sättäd ej lajjene tejstele Rass`iia rahulepingutele tejste riikkidega . tähht'aega polld .
22) art''ikkel 14 käsitles üksiküsimusi . tähht'aegu polld .
23) art''ikklis 15 lepiti kokku edaisste sidemetesuhhtes . tähhtajaks oli edaspidimäärataval tähhtajal . seda rikkus SSSR kallaledungiga 1940.a'l .
24) art''ikkel 16 kuulutas ülldiselt majanduslikud vahegorrad . seda rikkus SSSR kallaledungiga 1940.a'l .
25) lisa 3 sätästas õjjguseanndmise Rass`iiale äragasutada Narva jõe kosskedestsaavat el''ekktrit . vasstus'aadi 'eesõjjgus ehitada piirialale rautte . veel anndis Rass`iia Eestile õjjguse mettsalõjgata ulatuslikul m'aa'alal Tverrist Arhàngelskini . tähht'aegu määratud polld ent t'aolistel juhhtudel rakendub 'mõjsstliku' aja määratlus . vaevalt selleall m'õeldi 20'' aasstat .
26) art''ikkel 17 käsitles meregaubandust ja miinibuhastust . tähht'aegu polld .
27) art''ikkel 18 ülldiste õjgustegohhta . tähht'aegu polld .
28) art''ikkel 19 kuulutas mõlemad lepingugeeled võrrdv'äärsäteks .tähht'aegu polld .
29) art''ikkel 20 nägi ette rahulepingu jõusstamise, jõusstamiskirrjade vahetamine pidi tojjmuma Maskv''aas . tähhtaeg: võjmalikult pea . nagu rahudegemise osa nii ka see kaottas jõu SSSR' kallaledungiga 1940.a'l .

n'iisis tuleb sellgelt käsitleda lahus rahulepingut tervikuna tema osadest sest ajaliselt oli nejjl erinev kehhtivusaeg . samuti onn osa sätästatust kehhtiv ajatult, osa aga sätätestingitult võj järrgnävatest sünndmustestulenevalt . viimane käjppki SSSR' kallaledungigohhta 1940.a' l .

siitt järäldised:
1) rahudegemise osa kaottas kehhtivuse SSSR' kallaledungiga 1940.a'l .
2) Eesti oma 1920.a' lepingusõllmimisaekksel ja järkksäl alal pole kunagi kaodand õjjgust isesejjsvusele . see käjjb ni ENSV' ala kujga Narvadaguse ja Pettserimagohhta . ajnult viimastel on se õjjgus ENSV' alast ehk mejje tänasest liiduvabariigist eraldi oma kodanikonnag'audu .
3) rahulepingus määratud piirile onn Eestil nagu ka Narvadagusel ja Pettserimal samuti ajatu õjjgus . et mejje asstusime 1920.a' Eesti vabariigist 2003.a'l vällja sis mejje saame piiriüle kokuleppi eraldi Rass`iia ja Narvadaguse ja Pettserim'aaga .
4) muud tähhtajaliselt lõppend sättäd on jõu kaodand . sama võjb 'öölda ka ebamääraste ja ajaliselt määratlematta sätätegohhta .

s'eega: kuj rääkki Tarttu rahust sis tuleb käsitleda rahudegemist, õjjgust isesejjsvusele ja piirimääratlust ERALDI !

Üxkøik mida ka olex vaja sølmida a mille eest eesti oma veeala loovutab ja KELLE HUVIDES....ja mix NII KIIRE HAKKAS....???Need pøhjused køigepealt....?

Eesti rahva arvamust esindavad neli parteid Riigikogus!

Eelmine,tahtsid öelda 2 parteid,teiste arvamus eriti ei loe ja kui vaja OSTETAXE SOTSID(kameeleonid)juurde...!!