Kas see süvasalastatus peaks siis tähendama, et sel teemal tuleb vakka olla ja kõrvad lonti lasta ning vaguralt kuulata seda, mida sõjavõitjad arvavad heaks kuulutada? Võib-olla selgub 2045. aastaks, et ikka veel pole maailm valmis II MS infot vastu võtma - sest see on jäledam, kui eales oskaks ette kujutada?

2013-07-26 01:31:21


Eesti praegust valitsust pole keeruline ega kulukas ära osta - hind on second-hand'i ja Humana vääriline.

1940. aasta 9. augustil, mil klaariti USA poolt esitatud protestinooti oma riigi kodanike varade natsionaliseerimise asjus NSV Liidu poolt nn okupeeritud aladel, kadus võrdväärsete partnerite, USA ja NSV Liidu, vahel tehtud kompromissi tulemusena Balti küsimuses termin “okupatsioon” ja asendus mõistega “teatud territooriumide inkorporeerimisega” ("Postimees" 06.04.1994). See USA - poolne järeleandmine NSV Liidule, kes muidu poleks protestinoodi teksti aktsepteerinud, on põhimõttelise tähtsusega.
Nimelt rahvusvahelise õiguse terminil “okupatsioon” on kindel tähendus, mõistet “teatud alade inkorporeerimist” võib tõlgendada aga suvaliselt. Eesti kuld jäi USA-sse EW ja eraisikute võlgade katteks ning maha jäänud USA varade kompensatsiooniks. Eesti endine suursaadik USA-s esindas mitte EW-d kui riiki, vaid EW ideed.

Kasulik on NSV Liidu USA suhete puhul tutvuda suursaadik Joseph Daviese isikuga.
http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_E._Davies
Too härra valmistas ette lepingu, mis tuntud kui Roosevelt - Stalini leping.
Selle sisu on varjus, sest Kongressi otsused keelasid välisriikide relvastamist.
Davies sai Lenini ordeni, olles vahemees USA sõjaarhitektide kitsa ringi ja Kremli vahel.
Väga ebameeldiv tegelane.
Sealtkaudu jõuab seltskonnani USAs, kes oli huvitatud Euroopa sovietiseerimisest.
London Citys olid jõud, kes mahitasid Churchilli ja nn sõjaparteid.
Enamust neist jõududest ühendas ka ühine etniline päritolu.
Selle seltskonna olemasolu ja tegevuse tõttu ei olnud Eestil aastatel 1939 - 40 peale Saksamaa mitte kusagilt abi oodata.
Saksamaa oli aga seotud MRP-ga. MRP läbirääkimiste ajal tuli Stalin välja ootamatu ettepanekuga, jagada Ida - Euroopa mõjusfäärideks, vastasel juhul jääb mittekallaletungipakt sõlmimata. Saksa delegatsioonil puudus selleks volitus ja pöörduti konsultasioonideks Hitleri poole. Peale paaritunnilist ootamist tuli Berliinist nõusolek, mis kattus Prantsusmaa ja Inglismaa seisukohtadega, ja mida liitlased oma II maailmasõja aegsetel konverentsidel Teheranis ja Jaltas täiendavalt kinnitasid.
Von Ribbentrop teatas hiljem, et Balti riigid olid juba Prantsusmaa ja Inglismaa poolt NLiidule “maha müüdud”. NLiit sai endale Poola selle territooriumi, mida Antant ( Inglismaa ja Prantsusmaa) lubas juba aastal 1919 Pariisi rahukonverentsist lähtuvalt piki lord Curzoni liini.

Nägin und, et Eesti vabariik ja Vene Föderatsioon leppisid kokku, et pärast 2013. aasta kevad-suvel kokku lepitud maismaa ja merepiiri lepingu allkirjastamist alustavad mõlemad pooled ettevalmistusi Demilitariseeritud Isemajandava Vabakaubandustsooni (DIVT) moodustamiseks.
http://www.ohtuleht.ee/534929

http://www.postimees.ee/1312384/taagepera-petserimaa-ja-setomaa-polnud-eestimaa-osad

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Rein Taagepera sõnul käsitlevad riigipiiri nii Eesti iseseisvuse manifest kui Tartu rahuleping, nende vahel on aga selged vastuolud.

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele [mitte ainult eestlastele – toim] kuulutab Eesti iseseisvaks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides ning lisab ka maakondade loetelu. Setomaad ega Petserimaa venekeelset idaosa nende seas pole.

«Iseseiswa Eesti wabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järwamaa, Wirumaa ühes Narwa linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Wõrumaa, Wiljandimaa ja Pärnumaa ühes Lääne mere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahwas suures enamuses põliselt asumas. Wabariigi piiride lõplik kindlaksmääramine Lätimaa ja Wene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud,» ütleb Manifest kõigile Eestimaa rahwastele.

Manifest lubas, et täpne piir piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletuse teel, kuid sellist rahvahääletust Tartu rahulepingu alusel ei tulnud.

«On selgeid vastuolusid manifesti piiri ja Tartu rahu piiri vahel,» märkis Taagepera Postimehele saadetud kirjas. Tema sõnul on küsimus selles, kumba dokumenti hüljata ning millises ulatuses.

Rejjn ej suuda vaheteha Eestima ja Eesti RIIGIvahel . ükks on kuulutuslik, tejne kahe riigivahel omavahelisi suhhtejdm'äärav ajal'ooline rakenduslik ürik .
sisuliselt oli 1918.a' isesejjsvuseguulutis samasugune lahhkumine sav''ettski Rass`iiast nagu 1991.a'l SSSR'st . erinesid ned vajd selleboolest et 1918.a'l polld minngit te juuret all, 1991.a'l oli ning seda jätkati te vakto .
samuti oli 1920.a' leping ilisem kuj 1918.a' kuulutis .

_Endine välisminister Trivimi Velliste pole Taagepera püstitatud küsimusega nõus. «Alati kehtib üldine õiguspõhimõte, et kehtib hilisemalt sõlmitud leping,» ütles ta._

Teada on, et Venemaa Föderatsioon on teatud küsimustes Nõukogude Liidu õigusjärglane.
Juhul kui Venemaa Föderatsioon peab end teatud küsimustes ka Vene NFSV õigusjärglane, millega EW Tartu rahu sõlmis, siis on olemas “Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste leping”, mis on vastu võetud 12.01.1991, ja mille on allkirjastanud Jeltsin ja Rüütel.
1991. aasta jaanuaris sõlmitud „Lepinguga riikidevaheliste suhete aluste kohta” said Eesti ja Venemaa õiguslikud suhted uue aluse. Kuivõrd on puudutatud sama reguleerimisvaldkonda, on määrav hilisem kokkulepe (suhete aluste leping, 1991) varasemast mööda minnes (Tartu rahuleping, 1920).

Lisaks veel üks leping

1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Arnold Rüütel, Indrek Toome, Rein Müllerson, Advig Kiris, Arno Almann ja Leivi Šer, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, miks on vaja tema poolt tunnustada Eesti iseseisvust ja kutsuda ka teisi riike üles tunnustada Eesti iseseisvust.
Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama.
Eesti Vabariigi iseseisvumine toimus vastavalt NSVL-i konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused № ГС-1, № ГС-2, № ГС-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest

1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.

VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991

P.S.
Selle dokumendi punktid 3 ja 4 kirjutati sisse A.Rüütli palvel.

1934. aasta 12. märtsil tuli sõjaväelise riigipöörde tulemusena, mida toetas ka polpol ja kiitis heaks Nõukogude Liit, Eestis võimule ebaseaduslik režiim, mille valitsused (Eenpalu, Uluotsa ja Varese valitsused), režiimi isehakanud president Päts, seadused ja 1938. aasta põhiseadus on õigustühised. Lisaks veel 1938. aasta põhiseadusest lähtuv Nõmme Valitsus jne.
Otto Tiefi 1944. aasta valitsus, mida ükski riik või organisatsioon maailmas ei tunnustanud, lähtus 1934. aasta ebaseaduslikule riigipöördele eelnenud olukorrast, moodustades laiapõhjalise valitsuse.
Vaatamata eeltoodule oli Eesti Wabariik Rahvasteliidu liige 1921. aasta 22. septembrist kuni 1940. aasta 21. juulini.
Eesti NSV oli aga Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini, mil Johannes Varese valitsus esitas Rahvasteliidule avalduse väljaastumiseks.
Kui EW pagulaspoliitikud (Pätsi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud, sest Rahvasteliit pidas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglaseks. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Ka ÜRO loomise aegu eestlasi jutule ei võetud, samas on Rahvasteliitu mittekuulunud Valgevene NSV ning Ukraina NSV ja Rahvasteliidust 1939. aastal välja visatud Nõukogude Liit ÜRO asutajaliikmed.
Rahvusvahelise õiguse järgi saab luua eksiilvalitsuse vaid sõja olukorras. Näiteks, nii loodi II maailmasõja ajal Prantsusmaa, Poola, Tšehhoslovakkia jt riikide eksiilvalitsused Londonis, mis hiljem ühinesid Atlandi Hartaga.
Samaaegselt Johannes Varese ametisse nimetamisega, saatis president Päts dr Hjalmar Mäe oma eriesindajaks Saksamaale.
1941. aasta mais moodustati Soomes sealse sõjaväeluure ja Saksa sõjaväeluure Abwehr toetusel Eesti Vabastamise Komitee eesotsas dr Mäega. EVK poolt määrati dr Mäe Ajutise Valitsuse peaministriks põhiseadusliku korra taastamiseni Eestis.
Aga 1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust, mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik või rahvusvaheline organisatsioon neid ka ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Rootsis ja Norras peeti neid klubideks või harrastuteatriteks, kus härrasmehed teinekord stiiliõhtuid korraldavad. Siit lähtuvalt kannab selliste valitsuste järjepidevust näiteks teater NO99...
Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid eksiilvalitsusi ei loodudki.
Nn suursaadik USA-s ei esindanud mitte EW-d, vaid selle ideed.
USA president George Bush teatas veel 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps.

http://arvamus.postimees.ee/1259078/toomas-alatalu-piirilepingu-tegemine-on-voimalus
Eesti-Vene vanauue piirilepingu osas tundub kõik minevat nii, et töö tehakse vaikselt ära, kahe riigi suhetes mingit olulist impulssi ei toimu, kirjutab politoloog Toomas Alatalu Postimehe arvamusportaalis.

http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11549&op=archive2
Mati Hint, ka piirilepingust Venemaaga

http://www.ohtuleht.ee/518629
Eesti on Venemaale loovutanud osa Narva veehoidlast ja peaaegu 1000 ruutkilomeetrit
mereala Narva lahes.

Meenutame ka isamaalast, kunagist Mart Laari valitsuse välisministrit Trivimi Vellistet, kes jõuliselt tandemis president Lennart Meriga "sättisid" Eesti territoriaalvett ikka Venemaa kasuks ja Eestimaa kahjuks. Ühes Venemaale eriti tähtsas kohas isegi 3,6 meremiili laiuseks. Sellist demagoogiat ja küünilist möödahiilimist põhiteemast, millega Riigikogu arutelul hiilgasid Velliste ja teised isamaalased, kohtab harva. Jüri Toomepuu sõjamehelikult otsese küsimuse peale – miks töötab Velliste Eesti merepiiri asja ajades hoopis teise riigi huvides? – ei osanud viimane midagi mõistlikku vastata. See olevat vabatahtlik poliitiline enesepiirang…

Tiit Vähi valitsus sõlmis 12. juulil 1996 toonase Läti valitsusega merepiirilepingu, millega Eesti kaotas 578 ruutkilomeetrit püügivett, sealhulgas poole kalarikkast Ruhnu august”. Lepingu järgi jäi Eesti merepiir 12 miili kaugusele Ruhnu saarest ja Eesti jäi vastupidiselt Lätile ilma majandusvööndist. Nüüd tohivad Eesti kalurid püüda taas kala oma vanadel traditsioonilistel püügialadel, sest Läti majandusvöönd Liivi lahes muutus ELi ühiseks kalastusvööndiks

Ja veel arvan ma, kui venelased oleksid omal ajal olnud vähem šovinistlikud ja rohkem aferistlikud siis oleks neil hea võimalus olnud Eestimaaga "lõpparve teha" Nali nüüd naljaks aga venelased võinuks rõõmuga anda "Tartu" piiri, "valurahaks" veel Pihkva päälegi ( see neil nagu mingi tähtsusetu provintsilinnake) aga omapoolseks meeleheaks oleksivad saanud kogu Eestimaa sest selline asi poleks tähendanud mitte "vene maade" Eestiga liitmist vaid Eesti liitmist Venemaa külge. Nagu ütlesin, et nali naljaks aga mine- sa- tea.

Ma vaatan, et nimetuid kommenteerijaid, selliseid haukujaid on siginenud viimasel ajal palju. Tundub et nende isandatel on antud käsk igale targale kirjutajale midagi solvavat ja madalat pahvatada, et inimene endast välja viia. Isegi vanuse üle ilkumine on juba toodud mängu. Kuulge kallikesed, ma ei tea ühtki inimest, kes oleks eluajaks jäänud ühe ja sama vanaks.Neil juudastel nagu poleskki ei ema ega isa ega vanaema, kelle näol nad seda näeksid, et iga inimene on kord noor ja siis keskealine ja siis kuldses keskeas jne. Kommenteeritakse vist lihtsalt käsu peale, ise inimest tundmata-teadmata. Ja see diminutiivi kasutus, et sellega kuidagi teist inimest alandada. Inetu, inetu ja kõige inetum on see, et need sellised lahmijad on koaalide - valitseva kliki erakondadest.seega on nood ise sama madalad, sest muidu kutsuks siinsed klaköörid korrale.Mis puutub Feja Räime, sisi tema peaks olema justiitsminister, ilmaaegu ta loobus omal aajl ja astus kõrvale. Aga ehk teda ähvardati, kardeti kui vanakurat välku mõnda targemat ja ausamat inimest sellele postile lasta...kennidmartidja muud peded käivad küll, nendega saab ka manipuleerida

Vaata Eva,sellistel Valitsuspededel on siin kommimisex üx pøhjus RAHA,sest sellistel laseb praegune Vaitsus RAHVAST LÜPSTA....,pøllumajandusest niipalju,et siin Häädemeeste vallas Pärnumaal on kax suurt piimafarmi ja mølemad kuuluvad Soomlastele,ühes on sees lüpsirobotid,tööd saavad sealt ainult 10-15 inimest,ülejäänud käivad ümber poe,kuna rohkem ettevøtteid pole,see on ainult üx näide endisest kolhoosikeskusest,talud on tühjad jne.

Minge Kuu peale oma Helsinki lõppaktiga. soomlased. Mida veel? Soome on ilus maa, aga see pole sellise jõuga dokument nagu Tartu Rahuleping, kus piirikokulepe on lepingu osa ja kus riigipiir on FIKSEERITUD. Millist häma ikka aetakse, küll polnud Eesti poolel volitusi, küll tahab EL seda lepingut, küll veel mingi fantaasia. See on sulaselge valetamine! Kes selle lepingu poolt Riigikogus hääletavad, on riigireeturid ja saavad karistatud.

Siin kommentaarides on näha, milliste labaste vene matsidega on tegemist, kui lugeda, kuidas uue piirlepingu sõlmijad Feja Räime mõnitavad. Selline matsikari siis Eestit juhibki? Teil on seal Toompeal lausa terrorism võimul või?

Jah Mis toimub,eesti ongi TÄIELIK DIKTATUURIRIIK...,erineb venemaast ainult selle poolest,et seal on PRESIDENDI VØIM a eestis VALITSUSVØIM,...,mainisin juba ammu,et Eesti on Venemaa VÄIKEMUDEL...,søda olex vaja,saax raisad seina äärde panna....

Teherani, Jalta ja Potsdami konverentside otsused on hilisemad ja seega suurema jõuga.

http://www.minut.ee/article.pl?sid=13/07/27/1221235&mode=nested
Eesti ühiskonnas on tekkinud kahetsusväärselt palju erinevaid arusaamu kavandatava Eesti-Venemaa piirilepingu ratifitseerimise osas, selle mõju osas Tartu rahu kehtivusele. Leidub hüsteerilisi arusaamu, et juhul kui ratifitseerimisel EV Põhiseadusega määratud lõikudes täpset kokkulangevust ei ole, siis toob see endaga kaasa ka Tartu rahu kehtetuks muutumise.
Eesti Iseseisvuspartei deklareerib, et Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti riigi idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi eksistentsi ja selle iseseisvust. Seda kinnitab fakt, et Tartu rahuleping on võetud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse nr 11LTS29 all.

See tähendab, et ükskõik millise uue piirilepingu sõlmimisel Vene Föderatsiooniga on aprioorselt kohustuslik lähtuda Tartu rahulepingust, ilma selleta ei saa jõustada ühtki uut, ega kanda seda ÜRO rahvusvaheliste lepingute registrisse. Seega kavandatav piirileping peab oma tekstis lähtuma lepingust nr 11LTS29 ja see peab olema uue piirilepingulepingu teksti sisse kirjutatud.

Siinjuures tuleb kõiges aluseks võtta enne 1940. aasta riigipööret kehtinud EV Põhiseadus, mille § 2 sätestab: „Eesti riigi maa-ala on lahutamatu tervik“, ja selle § 122 sätestab: „Riigi piire võib muuta ainult Põhiseaduse muutmiseks ettenähtud korras kinnitatud välislepingutega.“

Olgu rõhutatud, et ekslik on õiguskantsleri poolt väljakäidud väide, nagu poleks piirileping põhiseadusega vastuolus, kuna põhiseadust võivat tõlgendada nii, et § 122 lubab Tartu rahu teiste lepingutega muuta. Kavandatava piirilepingu näol pole tegu lepingumuudatusega (amendment), sest viimane saab olla vaid juhul, kui on viidatud algdokumendile - Tartu rahulepingule. Viide aga puudub.

Seega ei midagi keerulist: kavandatav uue piirilepingu ratifitseerimine pole seaduslikult võimalik. Kuid uus riigipööre riigikogu poolt on muidugi võimalik.

Tarttu rahulepingust ej saa piirigehtestamisel lähhtuda sest 2003.a' rahhvaäälätusega üttles 2/3 mejje isesejjsvuse reetturitest Tarttu rahulepingusmääratud piirist lahhti sest ENSV eraldus 1920.a' Eesti vabariigist . ENSV järrglaskonna klikk ej tejjnd katsetki Rass`iialt n'õuda rahhvaäälätusegorraldamist ka õjvatud Narvadaguses ja Pettserimaal .
riikkidevahelise õjjgusejärrgi onn osal riigist eralduda nagu ka eri rahhvustel s'aada isesejjsvust .
tänane sejjs on selline et mejje liiduvabariikk ENSV' alal p'iirneb idas lisaks Rass`iiale (Soome lahel, Pejppsil ja Lämmijärväl) ka Narvadaguse (Narva lahel, Narva jõel, Narva merel ja natuke ka Pejppsi järväl) ja Pettserim'aaga (Pihhkva järväl ja majjsmaal kuni Lattviani) .

n'õuda Tarttu rahu võjb ju vormiliselt 'olla kena ja lärrmajad ennast ka paremini tunnda aga selle õjjguslik tähhtsus onn ümmargune 0 .
mejjl pole minngit õjjgust otsustada midagi Narvadaguse ja Pettserima eesst ega arrvel . ning kõjgevähäm Rass`iiaga .